Vandenõuteooriate üle vindi keeramisest

All movements go too far. - Bertrand Russell

Vandenõuteooriatel on tavaliselt mitu faasi:

1. Arukad inimesed leiavad materjali, et mõnel organisatsioonil on varjatud (ebameeldiv või ebaseaduslik) eesmärk või siis eksisteerib mõni varjatud organisatsioon sellise eesmärgiga.
2. Selline varjatud organisatsioon või eesmärk võib saada suurtes kogustes kinnitust, ilmneda seosed valitsuste liikmete või suurte äri- ja meediaorganisatsioonidega, tekkida pilt võrgustikust, mis levitab endale kasulikku tõest või väära infot kellegi või millegi poolt või vastu.
3. Tõendite levides tekib eraldi inimesed, kes hakkavad levitama samade faktide osas bluffi, asju üle võlli keerama ja sisuliselt avalikult parodeerima, umbes nagu NO99, ainult et kahtlastel eesmärkidel ja iseennast identifitseerimata. Üldiselt ei saa täpselt aru, millistel juhtudel on tegu inimeste loomuliku kalduvusega hoogu sattuda ja mingist punktist fabritseerima hakata, millistel juhtudel nad ongi klouniametis kasvõi nendesamade organisatsioonide teenistuses jne...
4. Inimesed jaotuvad kolme gruppi: need, kes ei usu selle peale enam midagi või hoiavad teemast eemale; need, kes lasevad ennast kiiresti üle võlli kaasa kiskuda ja endale lõpuks lihtsalt ja veenvalt tõestada, et nad ajavad seega mingit täielikku soga; need, kes lähevad üle võlli ehk natuke või hakkavad minema, aga saavad pidama ja hoiavad erapooletut positsiooni.

Peamine, mis tekib, on müra. Teiseks, igal salaorganisatsioonil - ja neid on palju, alustades luureasutustest ja lõpetades religioossete sektidega, ent on ka poliitilisi kooslusi, rääkimata korruptsioonist (mis on sisuliselt vandenõu) või paljuräägitud maffiatest või väikestest organiseeritud kuritegudest. Üldiselt võib eeldada, et kui mingid suht rahatud inimesed panevad kamba kokku ja lähevad panka röövima, siis hiigelvarandustega inimesed (a la bin Laden) loovad juba suuri vandenõusid; sellised võivad kesta ka läbi sajandite, nagu ajalugu korduvalt tõestanud on. Igaljuhul - igal arvestataval salaorganisatsioonil ongi kohti eri riikide parlamentides-riigikogudes-duumades (ja riigikogudesse on neid ilmselt veel eriti lihtne saada), neil on põhjalikult läbi töötatud "salateadused" oma eesmärkidest ja motivatsioonist (ehk siis hunnik materjale ja uurimusi, mis on kokku toodud ja aitavad neil efektiivsed olla) ja neil on ka raha ja muid vahendeid.

Probleem on selles, et kui mõni asi üle võlli pöörata, siis võib selline organisatsioon kasutada seda ära laienemiseks ja kontrolli suurendamiseks. Minu meelest vähe usutav, et mõni üks jõud maailma kontrolliks - suurema organisatsiooni eri riikide osakonnad on ilmselt juba omavahel samasuguses inimlikus maadejagamises ja võimujagamises, samuti on selliseid organisatsioone palju, tegelikult kubiseb nendest nimedest terve kirjandus - tuntumad (eri aegadest) ehk Ku Klux Klan, Vabamüürlased, al Quaida, pütagoorlased (vanaaja müstik-muusikute-matemaatikute salaorganisatsioon), CIA ja KGB. Kõikidel neil on olnud mingid salajased eesmärgid - kas siis positiivsed või negatiivsed -, samuti on nad kõik salastanud, kes on täpselt nende liikmed ja millega nad tegelevad. Kõik need organisatsioonid on tegelnud luurega, mõjutanud poliitikat, teinud äri ja kõike muud. Kõikides on sisemine võimuvõitlus, kõik täidavad muuhulgas mõnd positiivset rolli või vähemalt visiooni (kohati küll üsna moondunud kujul) jne..., kõik organiseerivad ennast erinevate riikide valitsustesse (eriti oma koduskoha omasse muidugi) ja on äärmiselt ambitsioonikad. Lihtsa inimese jaoks, kes ei suuda oma lähimate sõpradegagi päris kindlalt ja päris ühte asja ajada, on need ambitsioonid ikka kujuteldamatult suured. Tuntud salaorganisatsioonidest on see tühine murdosa.

Niisiis, mida tahtsin märkida siia juurde ...mingite segaste tagamaadega sündmusi kirjutatakse endi või teiste arvele tegelikult üsna suvaliselt vastavalt huvidele. Toon ära rea huvitavaid kaalutlusi:

• Keegi ei tea faktiliselt, kas ameeriklased käisid kuu peal - ilmselt siiski käisid. Kahtluste levitamine võiks olla huvitav, et lihtsalt asjale tähelepanu juhtida või intriige kütte - ilmselgelt arvab iga mõistlik inimene lõpuks, et "ju siis ikka käisid" (või "mis see minu asi on"). Midagi kindlat ei saa ju öelda enne, kui saab sinna ka pileti osta :) Filosoofiliselt kahtleval inimesel igaljuhul on mõistlik selle sündmuse kindlusaste asetada madalamale, kui kindlus näiteks sellest, et ta ise on olemas või et ta käis eile poes. Aga see konkreetne punkt ei puudutagi seda, mida siia nimekirja panna tahtsin...
• Kui Ameeriklased süüdistavad tornide õhkulaskmises al Quaidat, siis sellega saavutavad nad võimaluse rohkem rahvast kontrollida (ehk siis nii, et rahvas seda vähem pahaks paneb), sõdu alustada ja üldse teha asju, mis muidu tunduks kahtlased.
• Kui Ameerika valitsus levitaks infot ja veenaks ära, et nemad ise korraldasid selle tagatoas, siis oleks võimalik jätta muljet Ameerika purustamatusest ja kindlusest, samuti hirmutada inimesi mingil määral. See täidaks juba hoopis muid eesmärke - aga äkki on mõnes piirkonnas või mõne inimgrupi vastu suunatuna kasulik just sellist seisukohta levitada. Tegelikult, kui keegi juba selles suunas kallutab, siis üle võlli ajades võib põhjustada teatud hirmu või vaitolemist.
• Väide, et sionistid ei ole alustanud ühtegi sõda ja palestiinlased alustasid sõja või et sionistid püüavad seda lõpetada ja palestiinlased ei lase (või korrektsem veel oleks ehk rääkida Iisraelist ja Palestiinast) annab selged alused rünnakuteks palestiinlaste vastu jne..., tegelikult üsna laiaulatusliku põhja paljudele otsustele sealkandis üldse ja nende toetusele.
• Väide, et sionistid alustasid sõda, kavandasid kõike ette, ja juhivad salaja kogu maailma, on samas alus hirmutamiseks - kui kasutada enda kontakte eri valitsustes, mängida teatud valitsustes olevate juutide peale, saada toetust erinevatelt sionistidele kuuluvatelt organisatsioonidelt jne..., siis saaks sama hästi ju sellise müüdi põhja keerata - alati võib keegi vastav inimene valitsusest kokku mängida, valitsustes on väga palju inimesi - ja nii võiks sama hästi eeldada, et Iisraelile on pigem kasulik kuvandada totaalse ja ülemaailmse võimu kujutlus endast; sellele oleks raske vastu saada isegi kohalikel valitsustel, sh. USA valitsustel, samuti tekitab see keskmises inimeses ilmselt sellise võimetuse üldse mingeid poliitilisi arenguid läbi näha või mõista, kui ta sellist asja usub, et teise külje pealt võiks selle mulje jätmine olla kasulik ka kohalikele valitsustele, kuna rahvas läheb lihtsalt hulluks - vähemalt pealtnäha kasulik, selliste asjade sisulisse kasusse mina ei usu (see on üks suuremat sorti börsimull, et teatud tüüpi propaganda kaslikkusse nii siiralt usutakse, kontseptuaalselt siis - et igaüks näeb selles võimaluses teatud kasu kellelegi).
• Pöörane sõnelus valusa teema - Holokausti ja kõige sellega seonduva ümber - võimaldab, eriti kui üle võlli ajada ja omalt poolt juurde anda (ja võim [enamus võimusid] püüab kindlasti iga asja pigem endale meelepärasele rajale juhtida, kui lihtsalt põhjustada või maha suruda), kehtestada samasuguseid piiranguid sõnavabadusele, nagu al Quaida ohu rõhutamine võimaldab neid kehtestada paljudele muudele vabadustele. Niisiis saab sellised inimesed üldse "siseterroristideks" tembeldada - ja üsna usutavalt, sest alati saab öelda, et kui sinu sõber holokaustis kahtleja on selline, siis ikkagi see üks, keda sa ei tea, on ikka päris vägivaldne. Vms. Ja äkki ongi.

Seega, reaalselt, misiganes varjatud asja keegi avastab, kui ta suudab oma avastuse populaarseks muuta, siis on üks või teine huvitatud selle müraga katmisest ja üle vindi keeramisest. Selliselt otseselt ei võideldagi millegi poolt või vastu, vaid muudetakse ebameeldiv info lihtsalt farsiks (ja seda saab meedia abil teha) ning seejärel püütakse selle leviku asjaolu maksimaalselt enda kasuks ära kasutada. Nagu öeldakse, saab äris ka kriisi enda kasuks pöörata - nii ka poliitikas pööratakse igasugused väljatulnud asjad enda kasuks tihti. Ja ajalugu - see on niikuinii juba minu eluajal nii mitu korda siia-sinna muutunud, et ma ausalt arvan, et tänase päeva tõed ei ole need kõige õigemad, vaid asju tuleb siit-sealt noppida ja kokku panna ja lõpuks lihtsalt selgeks teha, mis toimub täna, siin ja praegu - siis kasvõi väga suures plaanis.

Ja mis aitab? Ma arvan, et ainult ja üheselt filosoofilise teadlikkuse tõstmine - et inimesed lihtsalt teaks, mis kehtib mil määral, suudaks eri pooled ära kuulata ja lõpuks oma arukaid otsuseid teha. Ja see on võimalik - meie rahvas võib olla populismiga ühildatud ja kohaldatud, populismi tööriistaks töödeldud, seda täiesti märkimisväärses osas, ent tegelikult on iga vähegi mõistliku inimese eesmärk siiski inimeste taipamisvõimet ja arusaamu muuta.

Ja teisalt, lõpuks, rääkides jõuluvanadest - võib-olla tuleb teatud lolli karja heaks juhtimiseks neile tõesti "muinasjutte" rääkida. See oleks väga positiivne, kui paljud jaburad vastuolud ja hämamised oleks sellega seotud - sest siis ilmselt oleks ka nende esitajad rõõmsad, kui suudetaks tagada vaimne areng ja teadlikkuse kasv, kuni neid muinasjutte ei ole enam vaja :)