USA tulevikusõduri projektist

Muidu, et näidata IT suundasid usas - sõjavägi on ilmselt oluliste innovaatorite hulgas - kirjutan USA Future Warriori projektist - ei saa anda allikaid, kuna see on eri allikatest aja jooksul meelde jäänud:

Sõdurid

• Lihased: Üks komponent on tuttav "raudmehe" multikast - konstruktsioonid, mis võimendavad sõdurite liikumist nii, et üks sõdur oleks võimeline käes hoidma kuulipildujat, mis praegu nõuab 14 meest jne...
• Silmad: Prillide, filtrite ja kaamerate abil saavutatakse pimedas, läbi seinte jms. nägemisomadused, mis on abiks näiteks raketi sihtimisel. Samuti 360 kraadi vaade.
• Muu info vastuvõtt: Aju ja ainevahetuse analüüs annab infot sõduri pinge tasemest, koormatusest ning väsimusest. Eraldi on kättesaadav nägemise ja kuulmise koormatusaste. Sissetulevad käsud jaotatakse olulisuse või kriitilisuse astme järgi. Kõik info antakse sobival hetkel sobivast kanalist (visuaalne või auditoorne) ehk siis näiteks sihtimise ajal ei tule kõlaritest ilmateadet, see lükkub edasi näiteks puhkemomendile, aga hetkel olulised asjad, nagu hoiatus, et keegi on selja taga vms., tulevad sellel hetkel kõlaritest, kuna silmad on koormatud.
• Operatsiooni juhtimine: Tuttav Command and Conquer stiilis arvutimängudest, kus kolonelil on võimalik üksuseid umbes point-and-click meetodil juhtida ning näha nende täpseid asukohti pluss muud infot, mida luureseadmed edastavad.
• Hallid ajurakud: Täiendava komponendina on sõduris üks inimene, pakkumaks infotöötlust, mis on digitaalselt liiga kallis või keeruline. Inimese vigastuse korral kasutatakse automaatikat, mis suudab ainete ja pressuuri abil vigastatud kohale kohest esmaabi anda, nii et sõdur saaks kas missiooni jätkata või arstiabita tagasi pöörduda.
• Lisainfot koos piltide ja skeemidega leiab netist.

Autod

• DARPA katsetab autodega, mis on võimelised eri maastikel juhita sõitma ning lihtsamaid ülesandeid täitma, sh. parkima jms. Kuna see on DARPA juhi erihuvi, siis suunatakse sinna suuri rahasid (vähemalt nii räägiti mingil TTÜ & IT kolledži robotiklubide ühisüritusel, kuhu sattusin, kus näidati selle kohta filmi).

Lennukid

• Üks, riistvaraline objektiiv on saavutada väga pikk järjestikuse õhusolemise aeg - et lennuk ei peaks nädalaid maanduma ega tankima.
• Teine, tarkvaraline objektiiv on saavutada see, et lennukid autopiloodiga oleks võimelised võtma vastu sama keerulisi käske ja moodustama formatsioone, mis praegu on võimalikud inimpilootidega.
• Inimene eemaldatakse lennukist täielikult, kuna ei pea vastu inertsiomadustele, mis tekivad suurel piirusel pöörates ja piirab seega lennuki liikumisvabadust.

Eestiga seostamiseks

Muidu, et näidata Eesti võimalusi vastavates valdkondades ...ja võiks olla ilmselge, et pigem võiks Eesti sellisesse projekti inimesi missioonile saata väiksegi võimaluse korral, kui neid meie sõdurisalkasid, keda selline armee suudaks ühe nupuvajutusega kõrvaldada ilmselt ja kellel ei teki mingit kogemust nende tehnoloogiate kasutamises.

Kõigepealt prillid - ilmselt Eesti ei saavuta iseseivalt sellist asja, nagu USA, ent kasvõi infrapunafiltrid jms. on siingi kättesaadavad; sisuliselt on vaja teha mitte niivõrd digitaalset (kamera-ekraan), kuivõrd nanostruktuuridel põhinevat filtrit, et autentne silmade teravustamine ja 3D ei väheneks. Need filtrid peavad olema elektriliselt juhitavad, so. üht või teist effekti peab saama sisse või välja lülitada. Üldiselt sellele erasektoris praktilist põhjendust leida on keerukas, miks sellist tehnoloogiat arendada, rahaliselt see ära ei tasuks ja venelased võiks seda varastama tulla, oleks veel see jama ka kaelas ;)

Lihased - minu meelest, kui alustada pakikandjatest ja paljudest töölistest, siis sellised süsteemid erasektoris oleks väga efektiivsed. Riistvara poolelt eeldab see kiireid, paindlikke ja väikse energiakuluga mootoreid; tarkvara poolelt kõvasti tööd, et need ei vigastaks seesolevat inimest (et kuidas inimene üldse liikuda saab valutult) ning samuti, et need suudaks aru saada täpselt, mis liigutust see inimene teha tahab (ei sihtimine ega paki tõstmine ei ole ilmsa selleta võimalik). Kuna USA puhul on mõte see, et neil on umbes 1 million sõdurit võimalik korraga missioonile saata hea tahtmise korral, aga seda on vähe - Eestil on jällegi hea tahtmise korral võimalik 300-400 tuhat töölist kokku saada (ma oletan), aga ilmselt mitte sedagi. Tööd samas nagu oleks - mitte niivõrd tööpakkumiste, kuivõrd tegemata asjade vormis. Samuti saaks seda eksportida. Sisuliselt USA sõdurile selline tööline küll vastu ei saa, sest põhiline, mis sellele asjale reaalse võimekuse annab, on põhjalik uurimustöö selle taga ja siin on Eesti ressursid väga piiratud.

Operatsiooni juhtimine - vähemalt finantssektori ja tootmise juhtimine on korralike ühtlustatud tehnoloogiatega väga palju efektiivsem. Peamiselt soovitan Gatesi raamatut "äri mõttekiirusel" (Business @ the speed of thought) - kritiseeritagu ja sõimatagu Gatesi kuidas tahes, aga kõike kokku võttes on see oma vanusest hoolimata valdkonna tippteos ja Eestist kaugel ees, iga peatükk räägib ühest IT lahendusest, mis reaalselt kulusid kokku hoiab või midagi efektiivsemaks muudab. Microsofti põhitulu ei tule tegelikult Windowsite müügist, vaid Windowsitele tarkvara müümisest.

Autode koha pealt on erasektoris palju lahendusi, mida kasutusse võtta ja arendada.

Lennukite vallas eestlased teevad ka (väikseid luurelennukeid) ning sinna IT ressurssi suunata oleks igati põhjendatud - nendest mänguasjadest mõnda reaalsesse projekti jõuda ei oleks keeruline.

Tasub tõsta ka Eesti tehnoloogilist väärtust, et teistel oleks rohkem kahju, kui me näiteks Venemaa mõjusfääri sattuma peaks.