Endise tööandja kahepalgelisus

Kuigi see lugu oli oma pool aastat tagasi, mõtlesin natuke enne kirjutamist. Nüüd igaljuhul panen kirja, kuna see siiski väärib teatud tähelepanu ja kajastamist.

Ühesõnaga, lugu algas sellest, et mul oli ühe projekti käigus sõnelus partneriga, kes väitis, et teatud asjade parandamine eeldab koodi uuesti kirjutamist. Parandasin need üks õhtu ära, aga siis väitis ta, et uute asjade parandamine - mingite probleemide, mida ta täpsustada ei tahtnud - eeldaks jällegi, et ma teen kõik nullist. Selle partnerfirma asutaja ja tegevjuht (kes on nüüdseks vallandatud - Elver siis) kruttis seda jama järjest üles, kuni ma saatsin neile vihase kirja, et ma oskan küll refaktoreerida ja loetlesin mõned ülesanded ühest varasemast töökohast. See partner kirjutas sellesse varasemasse töökohta ja sai järgmise vastuse:

Kahjuks on tõsi, et Tambet töötas Cyberis programmeerijana. See töölevõtmine oli  vastu meie üldisi reegleid ja tarkvaraarendusjuhi isiklikul vastutusel, sest tõepoolest ei ole tal keskkooligi lõpetatud. Aga mingis konkreetses programmeerimise nishis oli tal mõningiad huvitavaid ideid. Paraku jäi sellest väheks ning ilmnesid mitmed uued temaga seotud vastuvõetamatud asjaolud. Oma töödega ta igatahes hakkama ei saanud, ent kui ta lahtilaskmine oli juba otsustatud, kutsus mingi tuttav ta oma firmasse ja nii lahkus ta töölt vormiliselt omal soovil.

Tema tsiteeritud jutust on tõsi see, et projekti nimi, kus ta osales, oli Complex ja ta täitis vähemalt üht ülesannet, mis oli seotud refaktoreerimisega. See, et ta väidab end Cyberis töötamise ajal ülaltoodud kogemuse omandanud olevat, kuulub küll ulme valdkonda.

Kahetsusväärne, et ta oma Cyberis töötamise fakti sellisel viisil ära kasutab.
(Isiklikult ütlen, et kahetsen, et ei kasutanud töölevõtmise ajal oma vetoõigust.)

Monika Oit
Cybernetica

Tõepoolest - Cyberi reeglid eeldasid ülikooli, sellal kui mina läksin põhikoolist otse tööle ja olen sellega rahul. Ma ei hakka ära tooma, mis ülesannetest täpselt jutt - niikuinii keegi nendega seoses midagi kontrollida ei saa, üsna firmasisesed asjad -, samas kirjutasin Monikale ja sain sellise vastuse:

ei ole avaldanud arvamusi kellegi viletsuse suhtes, ma seda põhimõtteliselt ei tee.

aga ilmselt on olnud vajalik tekitada hästi palju infomüra mitmes suunas.

püüa ikka hakkama saada, tähtajad tekitavad alati frustratsiooni

monika

Sain selle vastuse üldse enne, kui esialgse kirja saatsin.

Küsisin siis veel ühe korra üle, et mis värk on:

Tegelikult on sul pilt ikkagi pisut kiivas - keegi pole öelnud, et Tambet oli vilets ja ei saanud millegagi hakkama ja ei ütleks ka - meie ootused olid lihtsalt suuremad, kui sa sel hetkel tahtsid/suutsid täita, aga erisuste osas hoiatasid sa ju juba oma algses ühendusevõtus, nii et kõik oli aus ja ette teada. See oli täpselt see koht, kus ma ütlesin, et mina ei julge võtta inimest, kes deklareerib, et ega ta eriti korrale ei allu ja kaua ühes kohas tööl ei püsi jne. Samas me ju kõik teame, et loovalt mõtlevaid inimesi eriti purki ei pista, aga innovatiivsed mõtted kipuvad tulema pigem mitte eriti korraarmastajate pähe. Ja nii sinu töölevõtmise otsus sündis. Tegelikult oli see ju sulle ikkagi kokkuvõttes ahistamine ja ma kahetsesin kokkuvõttes jah, et ma nõustusin otsusega, et me üritame sind ohjeldada. Eks sa ise tunnetad, kas ja mida sa õppisid või ei õppinud - ise loodan, et Cyberi keskkond on arendav, aga see suurejooneline kirjeldus omandatud võimekusest oli minu hinnangul küll üle paisutatud, Arne väitel olid ulmelised ka Complexi vägiteod, aga see ei tähenda, et sa rumal või vilets oleksid.

Ma ikkagi ei saa, aru, miks on vaja arendajate omavahelises suhtluses selliselt ärbelda ja siis välistelt osapooltelt teadmata autentsusega tekstidele kinnitusi või ümberlükkamisi küsida - probleeme see ju ei lahenda, pigem tekitab uusi juurde.

Monika,
jätkuvalt tolerantne

Ja lõpuks, peale pikka sõimu:

Elver Loho wrote:

Suhtlesime augusti lõpus Cyber'i endise töötaja Tambet Väli teemadel. Mainisin lõpuks seda suhtlust ka Tambetile, misjärel potsatas mu inboxi selline kiri. Ega ometi Teie kirjutatud? Või siiski Tambeti võltsitud, et oma tööandjale Jaagule head muljet jätta?

Ei tea, mispidi teil seal need konfilktsed koostöösituatsioonid on tekkinud, aga allolevad on minu autentsed laused - ma ei ole öelnud, et Tambet oli vilets, kes ei saa millegagi hakkama, vaid et need väited tema kogemuste ja koolituste kohta Cyberis ei olnud adekvaatsed ja kindel on see, et Tambet ei täitnud meie ootusi - aga need olid ka parasjagu kõrged. Võltsima Tambet kindlasti ei hakkaks.
Kuna ma ei tea, kui autentselt olid edastatud Tambeti väited, siis ei tahaks siinkohal rohkem seisukohti võtta.

Ja arvan jätkuvalt, et konstruktiivne oleks püüda probleemid ja erimeelsused omavahel selgeks rääkida.

Monika

Nüüd, kui võtta tagasivaates veel ette see kirjeldus minu tehtud töödest, milles kõik alguse sai - et ma "oskan refaktoreerida küll" -, siis seal oli kõik sõna-sõnalt õige. See võib äkki olla raske üle kontrollida - alguses vist isegi mitu kuud tegin committe üldse projektijuhti Arne Ansperi nime alt, kuna EMTA(?) CVS'is ei olnud minu nime ega kasutajat ja see eeldas ilmselt mingit paberimajandust; seega ei ole mu täidetud ülesannetest mingi osa kindlasti minu nimel, kuigi hakkasin asju committima juba teisest nädalast. Igaljuhul tegin ma tihtipeale asju väga kiiresti, nii et Arne oli siiralt üllatunud ja küsis, et "juba valmis?" - seda eriti reede õhtuti, sest minu produktiivne aeg on õhtud ja ajad, kui eriti rahvast ei ole. Samuti oli minu esimese aasta kokkuvõte 100% väga positiivne. Samuti ei sisaldanud vastus ühtegi vihjet, et mida ma siis ei teinud nendest asjadest.

Cyberi viimased kuud olid mõnevõrra keerukad - ise hakkasin uuesti vabamat vormi tahtma asjadele ja firmas oli üsna palju reegleid; samuti tegin oma kuu aega ühte analüüsi (uue CodeListi versiooni suhtes), kus kuidagi ei jäädud rahule lauseehituse, keerukuse ja muu sellise osas. Sisu oli selles, et mina tahtsin teha asja rohkem omamoodi - olles veendunud selles, et selline töötab hästi ja on jätkusuutlik ka siis, kui süsteem ise muutub -, sellal kui ei saadud aru täpselt minu sõnastustest ja lauseehitustest. Samas oli selleks ajaks juba ka mõni muu pinge ja ma ei hoidnud ennast enam tagasi, et täita mingeid kirjutamata reegleid - olin üsna pähe võtnud, et see väike komponent tuleb minu arhitektuuri järgi või ma lähen minema, sest olin ka juba teinud piisavalt teiste reeglite järgi, et neist olulised asjad ära õppida (tegelikult olen neid ka hiljem analüüsinud muidugi). Igaljuhul, kui mul lasti teha asja ringi ja siis jälle tagasi endiseks, seda korduvalt, muutusin projektijuhtide suhtes vaenulikuks - ma saan aru, kui ma asja teen, et on mingid kindlad asjad, mida tahetakse saada kuidagi, aga kui projektijuht ise ka ei ole endas kindel ja ei lase mul lihtsalt tegutseda, siis on jama. Nii Arne Ansper kui mingil määral Margus Freudenthal sellist liini ajasid, mis muutis mu pigem kangekaelsemaks. Mulle endale selle analüüsi toon väga meeldis, kuigi pingutasin ehk pisut üle terminite loogilise süsteemi loomise ja paljude mõistete muutmisega sõnastuses - igaljuhul tegin paljudest versioonidest (kirjutasin asja iga paari päevaga lihtsalt nullist uuesti kõike arvesse võttes) ka selliseid, kus sõnastused olid täpselt projektijuhtide ette antud. Igaljuhul huvitas mind rohkem sisu, kui sõnastused, ja funktsiooninimesid sai ju kokkuleppel muuta - aga paindlik ehitus ja hõlpus laiendatavus, mille nimel võitlesin (versus, et teha lihtsalt natuke paremaks ja jätta palju asju sisuliselt tulevikku) olid minu meelest vaeva väärt, teostatavad ja kasutuskõlbulikud.

Mis mind kogu selles kirjavahetuses häirib, on esimene kiri, mis sisaldab tugevat sõnumit, et ärge sellega koostööd tehke - seda firmale, kes hiljem oma poolega meie koostööprojektist põrus, sellal kui minu pool töötas ja vastas ka nõuetele, väikseid detaile oli parandada-arendada. Sellal, kui nende sõnum oli pidevalt vastupidine, et nemad tahaks ja suudaks teha kõik üksi, tahaks projekti üldse endale, ja minu kvaliteet on jama - lõpuks olin mina see, kes nende tööd ka lisaks ära püüdis teha viimase paari nädalaga (rohkem, kui poolest aastast), kuna nemad olid öelnud, et teevad viimase otsa kolme päevaga üksi valmis ja kaks nädalat hiljem lepingu tühistanud. Ja selline sõim minu suunas ja segadus - kui oleks saanud lihtsalt öelda, et jah, on hea programmeerija ja kõiki projektide kohta käivaid väiteid ei ole aega kontrollida.

Asja tegi segaseks minu jaoks nii see, et Cyberi esimese aasta kokkuvõtte oli üdini positiivne, kui ka Monika enda küsimus, kui ma lahkusin, et kas ma tulen kunagi tagasi - ja teade, et kindlasti tulen, kui mul hall habe on. Positiivsus ühesõnaga. Ja üldse, igal pool on Cyber välja näidanud positiivsust ja kindlat joont, et endiste töötajatega käitutakse viisakalt - samas läks teele mingi otsene sõim ilma, et minult oleks eelnevalt üldse midagi küsitud.

Ma panin selle üles, et sellele viidata, kui kellelgi tulevasel tööandjal tekib veel mingeid kirjavahetusi Cyberiga. Kirjutan teksti edaspidi iga firma kohta, kes minu kohta minu selja taga suvalist väärinfot jagab, eriti kui mulle näkku räägitakse midagi muud. Soovitan kõikidel küsida sõprade firmade kaudu enda kohta infot endistest töökohtadest - just nii, et kirja toon ei eeldaks positiivset vastust (ja Indilo oli minu vastu täielikus sõjas, et seda projekti endale saada - võib ka ju sarnases toonis kirjutada). Et siis - uurige natuke, mida teie kohta räägitakse, silmast silma ei pruugi see ilmne olla ;)