Analüüs Langi seadusele

Toon hulga väiteid Langi eelnõu osas:

• Reformarid rõhuvad sellele, et keegi ei ole eelnõud tegelikult läbi töötanud ja kritiseerivad, mida nad ei tea. Möödaminnes lugesin selle teksti läbi. Muide, üks Langi enda selleteemaline kriitika, kaitse sellele seadusele, pani ka mu enda argumente uuesti üle vaatama - jään siiski nende juurde, mida olen esitanud.
• Vaadeldes Langi tegevust laiemalt - see eelnõu on osa sellest, kontekst moodustub tema artiklitest ja suunast -, saab selgelt aru, et inimesel on midagi varjata; usun, et kui asjad on seni töötanud, siis peaks selle teema enne igasuguseid seadusi põhimõtteliselt läbi arutama. Langi tekstid on suunatud sõnavabaduse summutamisele, sellisena on ka see seadus sellest osa - igaüks saab aru, et kuigiseaduse tekstist ei õhku üleskutseid kohe sõnavabadus lõpetada täielikult, on see osa suuremast suunast, mida Lang oma tekstides väljendab ja millele püüab toetust võita. See suund on ühene - kellelegi on midagi varjata.

 Nüüd kriitika eelnõule endale:

Tahetakse, et politsei saaks kuulata üle allikaid juhul, kui need on seotudkuriteoga, mida saab karistada kuni kaheksa aastase vanglakaristusega. Ilmselgelt saab seda punkti kasutada juhul, kui on kahtlus, et maksimumkaristus on kaheksa aastat. Sellise kahtluse saab otsustada politsei, ent kindlasti on selles oma roll ka erakondadel - sisuliselt, kuimõni erakond, kes on mõne politseijaoskonnaga seotud, suudab leida sellise koosseisu, mille puhul kaheksaaastane maksimumkaristus kehtib, siis sellise kahtluse korral saab allika avaldamist nõuda.

Siin tuleb kaaluda järgmist:

• Kui ajakirjandusel on selline allikas, kes vabatahtlikult kuritööst räägib, siis tema ja ajakirjaniku huvides ongi esitada kõik asjassepuutuvad faktid ja argumendid. Ajakirjaniku side allikaga ilmselt säilib - kui ta maja just pealtkuulamisaparaate täis ei panda, mis võiks olla keelatud. Politsei ei vaja otsest kontakti isikuga, kes on juba vabatahtlikult ja riskeerides võtnud ette kuritöö paljastamise; allika tugi politseile on niigi reaalselt olemas.
• Juhul, kui allika parandamine misiganes tingimustel on võimalik ja allikas on avastanud kuritöö, mis on seotud mõne võimustruktuuri või politseistruktuuriga (ja isegi, kui selliseid leitakse kord kümne aasta jooksul, on need väga olulist laadi leiud ning hoiavad ära alati rohkem kuritöösid, kui avastatud kuritööde hulk ise), siis risk on seda suurem, mida suurem on kasvõi minimaalne avalikustamise tõenäosus. Misiganes seaduseväänamisega seda teha saab, see võib olla määrav argument mittepaljastamiseks. Ja siinjuures piisab ühest-kahest pretsedendist, et muuta oht liiga suureks.

Seega - see seadus ei ole rahva huvides. Isegi literaalselt see seaduse tekst. Aga siiski - vaadake Langi sõnavõtte ja protsessi laiemalt, pange see konteksti. Ilmselgelt on kellegi huvides - äkki isegi mitme erakonna - panna kinni nii palju sõnavabaduse kanaleid, kui võimalik; ilmselgelt on Lang selle eest suurel määral vastutav ja võitleb, nagu elu eest ...peaaegu ilmselgelt on välja tulemas tõsiseid kuritegusid (või siis planeeritakse neid ja valmistatakse pinda ette) - so. selline kiirustamine ja lahmiv, hullunud propaganda sellisel teemal on tähis, et kellelgi on midagi varjata. Pole ju ühtegi argumenti, miks see seadus tõesti oluline oleks hetkel - peale selle, et mujal maailmas on nii kombeks (tuues näited u. kümnest riigist - maailmas on riike sadu), samas kui muu maailma meedia väidab, et päris nii ikkagi kombeks ei ole.