teisipäev, 30. märts 2010

Analüüs Langi seadusele

Toon hulga väiteid Langi eelnõu osas:
  • Reformarid rõhuvad sellele, et keegi ei ole eelnõud tegelikult läbi töötanud ja kritiseerivad, mida nad ei tea. Möödaminnes lugesin selle teksti läbi. Muide, üks Langi enda selleteemaline kriitika, kaitse sellele seadusele, pani ka mu enda argumente uuesti üle vaatama - jään siiski nende juurde, mida olen esitanud.
  • Vaadeldes Langi tegevust laiemalt - see eelnõu on osa sellest, kontekst moodustub tema artiklitest ja suunast -, saab selgelt aru, et inimesel on midagi varjata; usun, et kui asjad on seni töötanud, siis peaks selle teema enne igasuguseid seadusi põhimõtteliselt läbi arutama. Langi tekstid on suunatud sõnavabaduse summutamisele, sellisena on ka see seadus sellest osa - igaüks saab aru, et kuigiseaduse tekstist ei õhku üleskutseid kohe sõnavabadus lõpetada täielikult, on see osa suuremast suunast, mida Lang oma tekstides väljendab ja millele püüab toetust võita. See suund on ühene - kellelegi on midagi varjata.
 Nüüd kriitika eelnõule endale:

Tahetakse, et politsei saaks kuulata üle allikaid juhul, kui need on seotudkuriteoga, mida saab karistada kuni kaheksa aastase vanglakaristusega. Ilmselgelt saab seda punkti kasutada juhul, kui on kahtlus, et maksimumkaristus on kaheksa aastat. Sellise kahtluse saab otsustada politsei, ent kindlasti on selles oma roll ka erakondadel - sisuliselt, kuimõni erakond, kes on mõne politseijaoskonnaga seotud, suudab leida sellise koosseisu, mille puhul kaheksaaastane maksimumkaristus kehtib, siis sellise kahtluse korral saab allika avaldamist nõuda.

Siin tuleb kaaluda järgmist:
  • Kui ajakirjandusel on selline allikas, kes vabatahtlikult kuritööst räägib, siis tema ja ajakirjaniku huvides ongi esitada kõik asjassepuutuvad faktid ja argumendid. Ajakirjaniku side allikaga ilmselt säilib - kui ta maja just pealtkuulamisaparaate täis ei panda, mis võiks olla keelatud. Politsei ei vaja otsest kontakti isikuga, kes on juba vabatahtlikult ja riskeerides võtnud ette kuritöö paljastamise; allika tugi politseile on niigi reaalselt olemas.
  • Juhul, kui allika parandamine misiganes tingimustel on võimalik ja allikas on avastanud kuritöö, mis on seotud mõne võimustruktuuri või politseistruktuuriga (ja isegi, kui selliseid leitakse kord kümne aasta jooksul, on need väga olulist laadi leiud ning hoiavad ära alati rohkem kuritöösid, kui avastatud kuritööde hulk ise), siis risk on seda suurem, mida suurem on kasvõi minimaalne avalikustamise tõenäosus. Misiganes seaduseväänamisega seda teha saab, see võib olla määrav argument mittepaljastamiseks. Ja siinjuures piisab ühest-kahest pretsedendist, et muuta oht liiga suureks.
Seega - see seadus ei ole rahva huvides. Isegi literaalselt see seaduse tekst. Aga siiski - vaadake Langi sõnavõtte ja protsessi laiemalt, pange see konteksti. Ilmselgelt on kellegi huvides - äkki isegi mitme erakonna - panna kinni nii palju sõnavabaduse kanaleid, kui võimalik; ilmselgelt on Lang selle eest suurel määral vastutav ja võitleb, nagu elu eest ...peaaegu ilmselgelt on välja tulemas tõsiseid kuritegusid (või siis planeeritakse neid ja valmistatakse pinda ette) - so. selline kiirustamine ja lahmiv, hullunud propaganda sellisel teemal on tähis, et kellelgi on midagi varjata. Pole ju ühtegi argumenti, miks see seadus tõesti oluline oleks hetkel - peale selle, et mujal maailmas on nii kombeks (tuues näited u. kümnest riigist - maailmas on riike sadu), samas kui muu maailma meedia väidab, et päris nii ikkagi kombeks ei ole.

2 kommentaari:

  1. Lugesin nüüd Barbi Pilvre temaatilist artiklit:
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=30162139

    Kommenteerin nii:
    Heelium, 02.04.2010 02:42
    To Vanaadium, 01.04.2010 17:12
    > AGA, lihtsurelik nägi seda täpselt nii, nagu meedia selle lihtsurelikule esitas, milleks oligi visioon, et "keegi kurat ei tule meile ette kirjutama, mida me seadustesse paneme".

    Ajad jama. Need on Langi enda sõnad mujalt ajakirjandusest. Asju vaadeldakse seal kontekstis ja seadust seostatakse nende sõnadega - see on eluline loogika, mitte juura, ja kehtib kritiseerimise puhul täielikult. Inimese välja kuulutatud missioon ja tema seaduseelnõu seostatakse meedias, nii on korrektne.

    Muide, siin oli juttu "kontekstist välja rebimisest". Kui seadusetäienduses on mitu erinevat täiendust, mis ei ole omavahel seotud, siis ainult ühe esitamine ei ole selle kontekstist välja rebimine - see oleks seda, kui see osa oleks üheselt kontekstist sõltuv (teised osad mõjutaks otseselt selle tähendust). Kontekstist välja rebimine tähendab seda, et võetakse üks lause - näiteks "Idioodid tuleks vangi panna" -, kui tegelikult on tekst näiteks "Need, kes selle asja korraldasid, olid idioodid. Need idioodid tuleks vangi panna." ...sellisel juhul tulekski välja, et madala intelligentsiga inimesed tuleks kõik vangi panna, kui tegelikult mõeldi mingit konkreetset gruppi. Nii et minu meelest on siin palju udu.

    Barbi Pilvre enda tekst on kallutatud ...juhib justkui tähelepanu ära sellelt, et kui seal seaduses on midagi head - jah, see tuleks eraldi läbi viia -, aga kui seal on midagi halba, siis vajab just see teravat kriitikat. Kui tuleb uus eelnõu, kus on halb väljas ja Barbi poolt propageeritud laused sees, siis on kõik korras, keegi ei kritiseeri. Ja valitsusel ju ometi on nii palju oidu, et kui maha tehti üks osa, saab ülejäänu ikkagi esitada? Ega see, et need juhuslikult ühes tekstis koos on, ei tähenda, et need kuidagi loodusseaduslikult koos peaks olema. Ja ajakirjandus teeb muidugi maha alustuseks selle osa, mida saab maha teha - kui siis tuleb uus eelnõu, kus seda ei ole, saab seda uuesti käsitleda. Nii et Barbi püstitab pseudoprobleemi ja tema artikkel mõjub lausa tellimustööna selliselt (aga see viimane on minu isiklik kerge tunne, millel ei pruugi mingit alust olla).

    Usun, ühesõnaga, et see artikkel ei väljenda midagi uut. Valitsus ei pea saama midagi, mis on saanud terava kriitika osaliseks, vastu võtta, pakkudes "vastutasuks" rahvale teist külge, mis on hea - selline "tehing" oleks ebademokraatlik ja peaks veel erilist tähelepanu põhjustama, sest tegu oleks sisuliselt korruptsiooniga. Kui üks osa on hea ja teine halb - vastu tuleb võtta hea osa. Tähelepanu tuleb juhtida halvale. Nii lihtne ongi.

    VastaKustuta
  2. Sama artikli kommentaariumis keegi kahtles minu väites, et need on Langi enda sõnad; lisan siia oma vastuse...

    to Vanaadium, 02.04.2010 10:37, 02.04.2010 18:33
    > Heelium, kuidas sa tead, et need on Langi enda sõnad? Ega ometi mitte ajakirjanduse vahendusel?

    http://www.postimees.ee/?id=238730

    Sellest artiklist väljavõte (jutumärgid tähistavad Langi tsitaati, Lang on selle artikli kindlasti läbi lugenud ja need ei ole toimetaja apsakad):

    Minister lisas, et heaks näiteks on ka see, et suudetakse kampaaniaga koguda 5000 allkirja ning lüüakse jalaga lahti riigikogu uks, antakse allkirjad üle ja öeldakse, et nüüd peate tegema nii, nagu meie tahame. «Minu meelest see ei käi nii. Selliste surveavalduste saatel seaduste kirjutamine ei ole klassikalises esindusdemokraatias aktsepteeritav,» leidis Lang.

    Allikakaitse eelnõu taga on ministri väitel uuring, mida tehti poolteist aastat ja läbi töötati kõik euroliidu seadusandlused. «Väljapakutud lahendused ei ole identsed ühegi teise riigiga, me ei saa kedagi mudeliks võtta, vaid lähtume oma arusaamadest. Otsustab parlament, aga parlamendi mõjutamine ei ole aktsepteeritav.»

    VastaKustuta