teisipäev, 23. märts 2010

Poliitikut ei tohiks valida poliitiliste vaadete järgi

Eelmisele postitusele tegelikult järjeks - ma usun, et poliitikute valimine nende vaadete järgi on küllaltki halb mõte. Ma ei pea silmas konkreetseid esinemisi, kust kajab läbi nende väärtushinnanguid ja suhtumisi. Pean silmas poliitilisi vaateid, nagu vasak- ja parempoolsus, mõne poliitilise strateegia pooldamine. Usun, et poliitilised vaated on seotud inimese tegeliku olemusega, ent vähe. On näha, et poliitikud vahetavad vaateid tihemini, kui muutuvad inimestena - vaated võivad olla seotud väga paljuga.

Mida võivad kajastada poliitilised vaated:
  • Rahvusvahelise surve dünaamikat - poliitik võib muuta vaateid sobivaks, et riik lööks läbi rahvusvahelistes suhetes. See on poliitikule kohustuslik sõltumata selles, millisena ta maailma ideaalis näeks.
  • Lokaalne poliitiline surve - nii mõnigi kord peab poliitik tegema kompromisse konsensuse asemel, olema seotud erinevate poliitiliste jõududega. Alati on valida, kas olla poliitteoreetik või arvamusliider, kes saab püstitada sügavamaid ja kindlamaid sihte, luua pinnast neile arutelu elavdamise ja seisukohtade esitamisega või olla poliitik, kes peab olema võimul.
  • Õige ajastus - jällegi, selleks, et poliitika saaks anda oma kindla toetuse mingile suunale, peab see olema eelnevalt rahva ja mõjukate inimeste poolt läbi analüüsitud, nende jaoks aksepteeritav. Poliitik on dünaamiline nähtus, mis viib ellu suundasid, mis on sügavamalt võttes tegelikult juba võetud - loob rahvuslikke kokkuleppeid, mis riivaks kõiki piisavalt vähe.
  • Praegust suunda - nagu keemias ei saa teha lihtsalt ühest asjast teist, vaid peab läbima mõnikord pikki ja keerulisi reaktsioone, nii peab poliitik lisama õigeid "kemikaale", tegema seda õigel ajal ja õiges järjekorras. See võib eeldada seda, et kui asjad on kiivas paremale, siis pöörata rooli vasakule ja kui asjad on kiivas vasakule, siis pidada kõnesid paremale - see tähendab, autot tuleb teel hoida, mitte rooli kogu aeg ühes asendis hoida.
Mille järgi valida poliitikut:
  • Inimlikud omadused.
  • Hea tahe.
  • Võime keerulises situatsioonis toimida, konflikte lahendada, kompromissideni või paremal juhul konsensuseni.
  • Äärmine intelligentsus.
Kui kurjus on kaval, siis peab headus olema kaval; kui kurjus mõtleb sajal tasandil, peab headus mõtlema sajal tasandil. Poliitikult ei pea ootama ilusaid sõnu ja enda omale sobivaid vaateid - tegelikult on eestlasi sedavõrd vähe, et kui veel vaadete järgi jagama hakata, jääb alles väga vähe inimesi, kes on korraga introvertselt iseseisvad, ekstravertselt dünaamilised, kõrge IQ ja väga kõrge EQ'ga, paindlikud ja traditsioone järgivad korraga. Poliitikut tuleks vaadelda kõigepealt inimese, seejärel poliitiliste vaadete esindajana - küllap on juba intelligentse, avatud ja heatahtliku inimese puhul võimalik konkreetsel juhul leida ka hea lahendus, milles ei ole ilmseid - ega isegi mitte raskesti märgatavaid - vigu, olgu ta siis kosmopoliit või rahvuslane. Poliitilised vaated on pigem, kuidas midagi teha - aga polegi tähtis, kuidas taastada majandus, tähtis on ennekõike see, et oleks olemas tahe seda teha ja samas kõikide ja kõigega piisavalt arvestada, et oleks olemas paindlikkus teha seda täiesti vastavalt situatsioonile ning intelligentsus teha seda ilma tagasilöökide ja kõrvalnähtudeta. Kõik teavad, et sõpru ei valita poliitiliste vaadete järgi - aga miks mitte valida poliitikuks inimesi, kes sobiks sõpradeks, mitte neid, kes vahutavad õigesti?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar