neljapäev, 25. märts 2010

Seaduse sisu ei saa põhjendada õigusselguse vajadusega

Nii ongi - õigusselgus on vajalik, ent see vajadus ei saa kunagi olla ühegi konkreetse eelnõu aluseks. Sama moodi, nagu plaani minna Tartusse ei saa põhjendada vajadusega olla mõnes maakera punktis. Seaduse sisu on seaduse sisu - sai seni ilma, saab ka vaidluste lõpu ja selguseni. Kiiret ei ole selle seadusega kindlasti. Jutt käib siis salasõnavabaduse piiramise seadusest.

Kui seadus nõuab õigusselgust, tuleks selles suunas liikuda - tuleb välja, et see üks eelnõu ei sobi. Muudel põhjustel. Muud põhjused on tähtsamad. Seadus, nagu ütlevad meile valged lehed, kaldub kõrvale senisest kohtupraktikast - seega on see siiski praktika muudatuse eelnõu, mitte praktika selgitamise eelnõu, seega ei saa selle vajalikkuse põhiargumendiks tuua vajadust täpsustada, mida selle praktikaga mõeldi. Seega näitab selle argumendi kasutamine esimese argumendina juba seda, et argumentatsioon on nõrk - ühtegi reaalset probleemi, mida see seadus lahendaks, välja ei tooda. Seega - kas oleks mõistlik hoopis senine praktika seadustada?

Vaadelda tuleks seaduse reaalset mõju ja selleks mõjuks oleks kohtupraktika muutus. Õigusselgust saab pakkuda ilma kohtupraktikat muutmata, pannes seadustesse kirja senise praktika kõikidele juhtudele vastavad printsiibid. Võimalik, et praktikat tuleks muuta hoopis teises suunas?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar