Eetika ja finantsloogika suhe majanduses

If there were in the world today any large number of people who desired their own happiness more than they desired the unhappiness of others, we could have paradise in a few years. - Russell

Majandus on inimese tootva tegevuse üldsumma, mis tähendab, et sinna koondub argumente kõikvõimalikelt elualadelt. Majandusel on mitu funktsiooni. Majanduse esimene ja kõige tähtsam funktsioon on majandust käigus hoida. Kõik muud majanduse väärtused on sellele taandatavad - ilma majandust käigus hoidmata ei ole võimalik hoida elatustaset ega ka erinevaid toetuste süsteeme.

Hoiatus: kõikidel lugejatel võib tekkida selle artikli ühe või teise osa suhtes konflikt. Artikkel esitab erinevate osapoolte arvamusi, pidades neid kõiki põhjendatuteks - olles nii selle lahingu mitmel poolel, mis käib pidevalt erinevate Eesti huvigruppide vahel. Niisiis ei ole artikkel nõrganärvilistele ja neile, kes hakkavad karjuma, kui neile näidatakse mõnd pilti mõne muu mätta otsast avanevast vaatest.

Eetika majanduses

Eetika majanduses on ennekõike heategevus, annetused, sponsorlus ja toetused.

Vaatlen neid üksikisiku seisukohalt. Bill Gates on öelnud, et elu esimene pool tasub raha koguda, elu teisel poolel seda jagada - et ta ei jõuaks mitte kuhugi, kui läheks ühelt koosolekult, mille eesmärk on raha teenida, otse teisele, mille eesmärk on seda kulutada. Probleemid, mida lahendada heategevusega, jäävad - kui kümme aastat hiljem on võimalik kellelgi lahendada märksa suuremaid probleeme selle hinnaga, et praegu jätta probleemid teistele, siis sellel on mõtet. Ma ei hakka analüüsima erinevaid kuulujutte Gatesi kohta ega seda, milline on tema kogumõju - positiivne või negatiivne. Gates on loonud Microsofti, teeninud palju raha ning jagab seda ja Warren Buffeti poolt teenitud raha nüüd Gates and Melinda Foundationi kaudu.

Heategevuse puhul on tuntud järgmised argumendid, miks ükski rikkur ei jaga oma raha lihtsalt laiali:

• Jaotades oma raha laiali maailma või ka riigi elanikele, suudaks üks rikkur anda igaühele tühise summa raha. Selle raha eest ostetaks paar leiba, pakk suitsu ja olekski kõik. Koondades raha kokku ja suunates suurem summa, on võimalik seda rakendada efektiivselt, pannes midagi käima.
• Kui kellegi investeeringute ja teenimise süsteem on selline, et ta suudab oma raha iga aasta 5% võrra suurendada, siis on loomulik, et tema isiklikud kulud pluss heategevus ei tohi ületada 5%, kui tal on nii võimalik elada. See on klassikaline strateegia.
  
• Bill Gates: Kui keegi suudab oma varandust suurendada aastaga mitmekordseks, siis on ka loomulik, et ta kõigepealt teenib seda palju ja ei jaga laiali, seejärel hakkab seda jagama konkreetses hästi valitud punktis, kui see muutub kasulikuks.
• Soros: Kui keegi leiab raha jaotamise strateegia, mis toob raha sisse ehk suudab kokku panna kasumliku fondi, siis tal on mõtet investeerida just sinna. Selle tõttu lõpetas Soros ilmselt õigustatult Eesti kultuuri toetamise - Kultuurkapital ei suutnud raha tagasi teenida.

Raha jaotamise protsendid

Toon näitlikustava tabeli, mis näitab, et üle mõne protsendi laiali jagada ei tasu.

Eeldame, et keegi omab tõhusaid ärisid, mille aastakasum on näiteks 10% nende käibest, kusjuures kogu raha on pidevalt kasutuses - see tähendab seda, et heategevusele ei tasu kulutada kindlasti üle 10%, aga isegi 10% oleks jabur. Toon näitliku tabeli:

Juht, kus iga aasta kasum on 10 protsenti algsummast 100000.00kr., välja jagatakse aastas 1 protsenti.

• 1. aasta: Raha hulk 99000.00kr; jagatud 1000.00kr. (kokku 0.00kr).
• 2. aasta: Raha hulk 107811.00kr; jagatud 1089.00kr. (kokku 1000.00kr).
• 3. aasta: Raha hulk 117406.18kr; jagatud 1185.92kr. (kokku 2089.00kr).
• 4. aasta: Raha hulk 127855.33kr; jagatud 1291.47kr. (kokku 3274.92kr).
• 6. aasta: Raha hulk 151626.32kr; jagatud 1531.58kr. (kokku 5972.80kr).
• 8. aasta: Raha hulk 179816.84kr; jagatud 1816.33kr. (kokku 9172.27kr).
• 10. aasta: Raha hulk 213248.56kr; jagatud 2154.03kr. (kokku 12966.58kr).
• 20. aasta: Raha hulk 500224.44kr; jagatud 5052.77kr. (kokku 45536.77kr).
• 25. aasta: Raha hulk 766133.25kr; jagatud 7738.72kr. (kokku 75715.95kr).
• 40. aasta: Raha hulk 2752469.44kr; jagatud 27802.72kr. (kokku 301154.17kr).
• 50. aasta: Raha hulk 6456561.66kr; jagatud 65217.79kr. (kokku 721548.25kr).
• 75. aasta: Raha hulk 54412451.93kr; jagatud 549620.73kr. (kokku 6164277.83kr).
• 100. aasta: Raha hulk 458559072.63kr; jagatud 4631909.82kr. (kokku 52032694.66kr).

Juht, kus iga aasta kasum on 10 protsenti algsummast 100000.00kr., välja jagatakse aastas 5 protsenti. Seda numbrit soovitab oma järgijatele katoliiklik kirik.

• 1. aasta: Raha hulk 95000.00kr; jagatud 5000.00kr. (kokku 0.00kr).
• 2. aasta: Raha hulk 99275.00kr; jagatud 5225.00kr. (kokku 5000.00kr).
• 3. aasta: Raha hulk 103742.38kr; jagatud 5460.13kr. (kokku 10225.00kr).
• 4. aasta: Raha hulk 108410.78kr; jagatud 5705.83kr. (kokku 15685.13kr).
• 6. aasta: Raha hulk 118387.28kr; jagatud 6230.91kr. (kokku 27353.55kr).
• 8. aasta: Raha hulk 129281.87kr; jagatud 6804.31kr. (kokku 40095.76kr).
• 10. aasta: Raha hulk 141179.04kr; jagatud 7430.48kr. (kokku 54010.57kr).
• 20. aasta: Raha hulk 219246.73kr; jagatud 11539.30kr. (kokku 145317.81kr).
• 25. aasta: Raha hulk 273221.31kr; jagatud 14380.07kr. (kokku 208445.98kr).
• 40. aasta: Raha hulk 528760.41kr; jagatud 27829.50kr. (kokku 507322.12kr).
• 50. aasta: Raha hulk 821148.75kr; jagatud 43218.36kr. (kokku 849296.79kr).
• 75. aasta: Raha hulk 2467908.75kr; jagatud 129889.93kr. (kokku 2775331.88kr).
• 100. aasta: Raha hulk 7417138.00kr; jagatud 390375.68kr. (kokku 8563904.10kr).

Juht, kus iga aasta kasum on 10 protsenti algsummast 100000.00kr., välja jagatakse aastas 10 protsenti. Seda või eelmist numbrit rakendab juutide kirikusüsteem.

• 1. aasta: Raha hulk 90000.00kr; jagatud 10000.00kr. (kokku 0.00kr).
• 2. aasta: Raha hulk 89100.00kr; jagatud 9900.00kr. (kokku 10000.00kr).
• 3. aasta: Raha hulk 88209.00kr; jagatud 9801.00kr. (kokku 19900.00kr).
• 4. aasta: Raha hulk 87326.91kr; jagatud 9702.99kr. (kokku 29701.00kr).
• 6. aasta: Raha hulk 85589.10kr; jagatud 9509.90kr. (kokku 49009.95kr).
• 8. aasta: Raha hulk 83885.88kr; jagatud 9320.65kr. (kokku 67934.65kr).
• 10. aasta: Raha hulk 82216.55kr; jagatud 9135.17kr. (kokku 86482.75kr).
• 20. aasta: Raha hulk 74355.18kr; jagatud 8261.69kr. (kokku 173831.38kr).
• 25. aasta: Raha hulk 70711.03kr; jagatud 7856.78kr. (kokku 214321.86kr).
• 40. aasta: Raha hulk 60815.61kr; jagatud 6757.29kr. (kokku 324270.95kr).
• 50. aasta: Raha hulk 55000.55kr; jagatud 6111.17kr. (kokku 388882.76kr).
• 75. aasta: Raha hulk 42780.60kr; jagatud 4753.40kr. (kokku 524659.96kr).
• 100. aasta: Raha hulk 33275.67kr; jagatud 3697.30kr. (kokku 630270.36kr).

Juht, kus iga aasta kasum on 10 protsenti algsummast 100000.00kr., välja jagatakse aastas 20 protsenti.

• 1. aasta: Raha hulk 80000.00kr; jagatud 20000.00kr. (kokku 0.00kr).
• 2. aasta: Raha hulk 70400.00kr; jagatud 17600.00kr. (kokku 20000.00kr).
• 3. aasta: Raha hulk 61952.00kr; jagatud 15488.00kr. (kokku 37600.00kr).
• 4. aasta: Raha hulk 54517.76kr; jagatud 13629.44kr. (kokku 53088.00kr).
• 6. aasta: Raha hulk 42218.55kr; jagatud 10554.64kr. (kokku 78711.35kr).
• 8. aasta: Raha hulk 32694.05kr; jagatud 8173.51kr. (kokku 98554.07kr).
• 10. aasta: Raha hulk 25318.27kr; jagatud 6329.57kr. (kokku 113920.27kr).
• 20. aasta: Raha hulk 7051.16kr; jagatud 1762.79kr. (kokku 151976.74kr).
• 25. aasta: Raha hulk 3721.12kr; jagatud 930.28kr. (kokku 158914.33kr).
• 40. aasta: Raha hulk 546.91kr; jagatud 136.73kr. (kokku 165527.28kr).
• 50. aasta: Raha hulk 152.31kr; jagatud 38.08kr. (kokku 166349.35kr).
• 75. aasta: Raha hulk 6.23kr; jagatud 1.56kr. (kokku 166653.68kr).
• 100. aasta: Raha hulk 0.26kr; jagatud 0.06kr. (kokku 166666.14kr).

Juht, kus iga aasta kasum on 10 protsenti algsummast 100000.00kr., välja jagatakse aastas 40 protsenti.

• 1. aasta: Raha hulk 60000.00kr; jagatud 40000.00kr. (kokku 0.00kr).
• 2. aasta: Raha hulk 39600.00kr; jagatud 26400.00kr. (kokku 40000.00kr).
• 3. aasta: Raha hulk 26136.00kr; jagatud 17424.00kr. (kokku 66400.00kr).
• 4. aasta: Raha hulk 17249.76kr; jagatud 11499.84kr. (kokku 83824.00kr).
• 6. aasta: Raha hulk 7514.00kr; jagatud 5009.33kr. (kokku 102913.73kr).
• 8. aasta: Raha hulk 3273.10kr; jagatud 2182.06kr. (kokku 111229.22kr).
• 10. aasta: Raha hulk 1425.76kr; jagatud 950.51kr. (kokku 114851.45kr).
• 20. aasta: Raha hulk 22.36kr; jagatud 14.91kr. (kokku 117603.21kr).
• 25. aasta: Raha hulk 2.80kr; jagatud 1.87kr. (kokku 117641.57kr).
• 40. aasta: Raha hulk 0.01kr; jagatud 0.00kr. (kokku 117647.05kr).
• 50. aasta: Raha hulk 0.00kr; jagatud 0.00kr. (kokku 117647.06kr).
• 75. aasta: Raha hulk 0.00kr; jagatud 0.00kr. (kokku 117647.06kr).
• 100. aasta: Raha hulk 0.00kr; jagatud 0.00kr. (kokku 117647.06kr).

Vaatleks ka Bill Gatesi strateegiat hakata heategevusega tegelema elu teisel poolel - siin hakatakse raha jagama kahekümne viiendal tegevusaastal - eeldaks, et see on neljakümnes eluaasta ehk keskiga, mida Gates soovitab.

Juht, kus iga aasta kasum on 10 protsenti algsummast 100000.00kr., välja jagatakse aastas 1 protsenti.
Siin hakatakse raha jagama tegevuse 25. aastast.

• 1. aasta: Raha hulk 100000.00kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 2. aasta: Raha hulk 110000.00kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 3. aasta: Raha hulk 121000.00kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 4. aasta: Raha hulk 133100.00kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 6. aasta: Raha hulk 161051.00kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 8. aasta: Raha hulk 194871.71kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 10. aasta: Raha hulk 235794.77kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 20. aasta: Raha hulk 611590.90kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 25. aasta: Raha hulk 975123.53kr; jagatud 9849.73kr. (kokku 0.00kr).
• 40. aasta: Raha hulk 3503304.08kr; jagatud 35386.91kr. (kokku 286934.58kr).
• 50. aasta: Raha hulk 8217820.15kr; jagatud 83008.28kr. (kokku 822006.20kr).
• 75. aasta: Raha hulk 69255397.48kr; jagatud 699549.47kr. (kokku 7749435.25kr).
• 100. aasta: Raha hulk 583647487.20kr; jagatud 5895429.16kr. (kokku 66130105.97kr).

Juht, kus iga aasta kasum on 10 protsenti algsummast 100000.00kr., välja jagatakse aastas 5 protsenti.
Siin hakatakse raha jagama tegevuse 25. aastast.

• 1. aasta: Raha hulk 100000.00kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 2. aasta: Raha hulk 110000.00kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 3. aasta: Raha hulk 121000.00kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 4. aasta: Raha hulk 133100.00kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 6. aasta: Raha hulk 161051.00kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 8. aasta: Raha hulk 194871.71kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 10. aasta: Raha hulk 235794.77kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 20. aasta: Raha hulk 611590.90kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 25. aasta: Raha hulk 935724.60kr; jagatud 49248.66kr. (kokku 0.00kr).
• 40. aasta: Raha hulk 1810891.40kr; jagatud 95310.07kr. (kokku 1023586.89kr).
• 50. aasta: Raha hulk 2812258.97kr; jagatud 148013.63kr. (kokku 2194777.03kr).
• 75. aasta: Raha hulk 8452060.00kr; jagatud 444845.26kr. (kokku 8791035.55kr).
• 100. aasta: Raha hulk 25402112.36kr; jagatud 1336953.28kr. (kokku 28615658.19kr).

Kui tuua ära nende numbrite kokkuvõtted. Jagades raha 1% aastas, on 40ndal aastal jagatud 301 tuhat ja sajandal 52 miljonit. Jagades 5%, on neljakümnendal jagatud pool ja sajandal kaheksa ja pool miljonit. Jagades 10% rahast, on neljakümnendal aastal jagatud 324 ja sajandal 630 tuhat. Jagades 20%, on neljakümnendal jaotatud 165 ja sajandal 166 tuhat. Jagades välja 40%, on jagatud neljakümnendal aastal 117 tuhat, millele lisandub järgmise kuuekümne aastaga üks sent (eeldusel, et see seos kehtib ka väikeste summade puhul, aga pigem läheb ärimees peale pankrotti tööle).

Juhul, kui alustada jagamist alles tegevuse kahekümneviiendal aastal, kehtivad järgmised seosed: 1% jagamise puhul on 40ndal aastal jagatud 287 tuhat ja 100ndal 66 miljonit. 5% jagamise puhul on 40ndal jagatud 1 miljon ja sajandal 29 miljonit.

Vaatleks neid samu näitajaid nüüd utoopiliste sissetulekute puhul, mis meenutavad rohkem Gatesi omasid. Eeldame, et raha õnnestub iga aasta pooleteise kordistada:

Märkus: selline 50% kasv ei saa jätkuda lõputult, nagu need tabelid näitavad, vaid mingil hetkel peab kasv aeglustuma. Siiski, et edasi anda kontseptsiooni, koostasin graafikud nii, nagu see siiski toimuks - see annab asja sisu ehk isegi paremini edasi.

Juht, kus iga aasta kasum on 50 protsenti algsummast 100000.00kr., välja jagatakse aastas 5 protsenti.

• 1. aasta: Raha hulk 95000.00kr; jagatud 5000.00kr. (kokku 0.00kr).
• 2. aasta: Raha hulk 135375.00kr; jagatud 7125.00kr. (kokku 5000.00kr).
• 3. aasta: Raha hulk 192909.38kr; jagatud 10153.13kr. (kokku 12125.00kr).
• 4. aasta: Raha hulk 274895.86kr; jagatud 14468.20kr. (kokku 22278.13kr).
• 6. aasta: Raha hulk 558210.40kr; jagatud 29379.49kr. (kokku 57363.52kr).
• 8. aasta: Raha hulk 1133516.00kr; jagatud 59658.74kr. (kokku 128608.79kr).
• 10. aasta: Raha hulk 2301745.93kr; jagatud 121144.52kr. (kokku 273281.23kr).
• 20. aasta: Raha hulk 79470515.08kr; jagatud 4182658.69kr. (kokku 9829785.15kr).
• 25. aasta: Raha hulk 466960719.59kr; jagatud 24576879.98kr. (kokku 57816188.19kr).
• 40. aasta: Raha hulk 94733441494.73kr; jagatud 4985970604.99kr. (kokku 11731683776.44kr).
• 50. aasta: Raha hulk 3270784704658.06kr; jagatud 172146563403.06kr. (kokku 405050725654.25kr).
• 75. aasta: Raha hulk 22909919689869216.00kr; jagatud 1205785246835221.70kr. (kokku 2837141757247581.00kr).
• 100. aasta: Raha hulk 160470488763376930000.00kr; jagatud 8445815198072470500.00kr. (kokku 19872506348405801000.00kr).

Juht, kus iga aasta kasum on 50 protsenti algsummast 100000.00kr., välja jagatakse aastas 40 protsenti.

• 1. aasta: Raha hulk 60000.00kr; jagatud 40000.00kr. (kokku 0.00kr).
• 2. aasta: Raha hulk 54000.00kr; jagatud 36000.00kr. (kokku 40000.00kr).
• 3. aasta: Raha hulk 48600.00kr; jagatud 32400.00kr. (kokku 76000.00kr).
• 4. aasta: Raha hulk 43740.00kr; jagatud 29160.00kr. (kokku 108400.00kr).
• 6. aasta: Raha hulk 35429.40kr; jagatud 23619.60kr. (kokku 163804.00kr).
• 8. aasta: Raha hulk 28697.81kr; jagatud 19131.88kr. (kokku 208681.24kr).
• 10. aasta: Raha hulk 23245.23kr; jagatud 15496.82kr. (kokku 245031.80kr).
• 20. aasta: Raha hulk 8105.11kr; jagatud 5403.41kr. (kokku 345965.93kr).
• 25. aasta: Raha hulk 4785.99kr; jagatud 3190.66kr. (kokku 368093.42kr).
• 40. aasta: Raha hulk 985.39kr; jagatud 656.93kr. (kokku 393430.72kr).
• 50. aasta: Raha hulk 343.59kr; jagatud 229.06kr. (kokku 397709.43kr).
• 75. aasta: Raha hulk 24.67kr; jagatud 16.44kr. (kokku 399835.56kr).
• 100. aasta: Raha hulk 1.77kr; jagatud 1.18kr. (kokku 399 988.19kr).

Juht, kus iga aasta kasum on 50 protsenti algsummast 100000.00kr., välja jagatakse aastas 60 protsenti.

• 1. aasta: Raha hulk 40000.00kr; jagatud 60000.00kr. (kokku 0.00kr).
• 2. aasta: Raha hulk 24000.00kr; jagatud 36000.00kr. (kokku 60000.00kr).
• 3. aasta: Raha hulk 14400.00kr; jagatud 21600.00kr. (kokku 96000.00kr).
• 4. aasta: Raha hulk 8640.00kr; jagatud 12960.00kr. (kokku 117600.00kr).
• 6. aasta: Raha hulk 3110.40kr; jagatud 4665.60kr. (kokku 138336.00kr).
• 8. aasta: Raha hulk 1119.74kr; jagatud 1679.62kr. (kokku 145800.96kr).
• 10. aasta: Raha hulk 403.11kr; jagatud 604.66kr. (kokku 148488.35kr).
• 20. aasta: Raha hulk 2.44kr; jagatud 3.66kr. (kokku 149990.86kr).
• 25. aasta: Raha hulk 0.19kr; jagatud 0.28kr. (kokku 149999.29kr).
• 40. aasta: Raha hulk 0.00kr; jagatud 0.00kr. (kokku 150000.00kr).
• 50. aasta: Raha hulk 0.00kr; jagatud 0.00kr. (kokku 150000.00kr).
• 75. aasta: Raha hulk 0.00kr; jagatud 0.00kr. (kokku 150000.00kr).
• 100. aasta: Raha hulk 0.00kr; jagatud 0.00kr. (kokku 150 000.00kr).

Juht, kus iga aasta kasum on 50 protsenti algsummast 100000.00kr., välja jagatakse aastas 5 protsenti.
Siin hakatakse raha jagama tegevuse 21. aastast.

• 1. aasta: Raha hulk 100000.00kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 2. aasta: Raha hulk 150000.00kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 3. aasta: Raha hulk 225000.00kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 4. aasta: Raha hulk 337500.00kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 6. aasta: Raha hulk 759375.00kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 8. aasta: Raha hulk 1708593.75kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 10. aasta: Raha hulk 3844335.94kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 20. aasta: Raha hulk 221683782.01kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 25. aasta: Raha hulk 1302591511.70kr; jagatud 68557447.98kr. (kokku 122190974.90kr).
• 40. aasta: Raha hulk 264259865096.66kr; jagatud 13908413952.46kr. (kokku 32686559220.72kr).
• 50. aasta: Raha hulk 9123886044625.67kr; jagatud 480204528664.51kr. (kokku 1129853887954.96kr).
• 75. aasta: Raha hulk 63907445893399160.00kr; jagatud 3363549783863114.00kr. (kokku 7914234746439602.00kr).
• 100. aasta: Raha hulk 447634003827071910000.00kr; jagatud 23559684411951153000.00kr. (kokku 55434551557493015000.00kr).

Juht, kus iga aasta kasum on 50 protsenti algsummast 100000.00kr., välja jagatakse aastas 40 protsenti.
Siin hakatakse raha jagama tegevuse 21. aastast.

• 1. aasta: Raha hulk 100000.00kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 2. aasta: Raha hulk 150000.00kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 3. aasta: Raha hulk 225000.00kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 4. aasta: Raha hulk 337500.00kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 6. aasta: Raha hulk 759375.00kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 8. aasta: Raha hulk 1708593.75kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 10. aasta: Raha hulk 3844335.94kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 20. aasta: Raha hulk 221683782.01kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 25. aasta: Raha hulk 130902056.44kr; jagatud 87268037.62kr. (kokku 457422315.79kr).
• 40. aasta: Raha hulk 26951572.59kr; jagatud 17967715.06kr. (kokku 1150425541.41kr).
• 50. aasta: Raha hulk 9397432.29kr; jagatud 6264954.86kr. (kokku 1267453143.43kr).
• 75. aasta: Raha hulk 674639.77kr; jagatud 449759.85kr. (kokku 1325605093.54kr).
• 100. aasta: Raha hulk 48432.25kr; jagatud 32288.17kr. (kokku 1 329 779 810.34kr).

Juht, kus iga aasta kasum on 50 protsenti algsummast 100000.00kr., välja jagatakse aastas 60 protsenti.
Siin hakatakse raha jagama tegevuse 21. aastast.

• 1. aasta: Raha hulk 100000.00kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 2. aasta: Raha hulk 150000.00kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 3. aasta: Raha hulk 225000.00kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 4. aasta: Raha hulk 337500.00kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 6. aasta: Raha hulk 759375.00kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 8. aasta: Raha hulk 1708593.75kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 10. aasta: Raha hulk 3844335.94kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 20. aasta: Raha hulk 221683782.01kr; jagatud 0.00kr. (kokku 0.00kr).
• 25. aasta: Raha hulk 17238130.89kr; jagatud 25857196.33kr. (kokku 434145518.68kr).
• 40. aasta: Raha hulk 8105.11kr; jagatud 12157.67kr. (kokku 498758115.35kr).
• 50. aasta: Raha hulk 49.01kr; jagatud 73.51kr. (kokku 498788325.73kr).
• 75. aasta: Raha hulk 0.00kr; jagatud 0.00kr. (kokku 498788509.51kr).
• 100. aasta: Raha hulk 0.00kr; jagatud 0.00kr. (kokku 498 788 509.51kr).

Loo moraal

Seega on graafikutest üheselt näha - jagada oma sissetulekutest (siin on küll võetud protsent otseselt koguvarandusest, aga selle võib kergesti sissetulekute protsendiks ringi arvutada) väga suur protsent heategevusele on samasugune kergemeelsus, nagu on selle endale võtmine laristamine. Kui seda teeb riik, kutsutakse seda populismiks - igaüks tahaks ju ka lõpuks 50 aasta pärast või hiljem pensionit saada. Kui muuta protsendid põhjendatult väikseks, siis on tegemist jätkusuutliku majandamisega.

Suurem osa liikuvast rahast tuleb alati ja kindlalt majandusse tagasi süstida. Tegelikult on võimalik pirukajagamise mängu mängida ainult väga väikse protsendiga - õigeid maksusid langetades või kümne aasta lõikes maksutulu oluliselt tõsta. Teisalt, maksusid tõsted ja investeerides võib teha umbes sama - see on rahavoogude ümber suunamine.

Kõik need toetused ja riiklik heategevus on tegelikult tootmise suunamine. Väetid-väetud tahavad osa saada tootmisest ja majanduse hüvedest - raha ei sümboliseeri midagi muud. Seega, et saada osa tootmisest ja heaolust, tuleb jälgida tootmise ja heaolu üleüldist kasvu, mis tähendab, et parimatel ettevõtjatel võiks olla võimalikult palju vaba raha.

Ja täiendavalt - eetika kasuks

Kui nüüd küsida, et mis on eetika ja üldine heaolu, siis saab ka sellise tulemuse:

Reaalselt jagatakse suur osa raha laiali just nimelt uuteks alginvesteeringuteks. Ülaltoodud tabelites on üksikute rikkurite sissetulekud ja väljaminekud - on näha, et neil on vaja investeerimiseks raha ja mida rohkem neil seda on, seda rohkem nad teevad head juhul, kui nende maksudest läheb väike osa heategevuseks (või kulutavad nad seda heategevuseks ise, võib-olla veel efektiivsemalt, kui riik).

Majanduses on tuntud mõisteks investeerimise ringid.

Vaadelda võib lihtsat skeemi:

• Investeerimise esimeses ringis jaotatakse väikseid summasid ettevõtmiste jaoks, millel on mingisugune protsent realiseeruda, aga mis tõenäoliselt kukuvad läbi. USAs tegelevad sellega tihti nn. ingelinvestorid. See tähendab seda, et mõeldava idee teostuseks jagatakse tühine summa, näiteks 200 tuhat krooni. Selle eest on võimalik maksta palka kolmele inimesele kolm kuud 22222 tuhat krooni palka ehk siis kätte saavad nad umbes eesti keskmise palga (http://raamatupidaja.ee/static/Palgakalkulaator). Esimese ringi riskid on väga suured - kogu ettevõtmine võib kergesti läbi kukkuda -, ent samas saab saja miljoni eest teha 5000 katset - ja kui neist 1000 teeniksid alustuseks tagasi miljoni, oleks riigi seisukohalt kulud tasa tehtud. Tõsiselt hea töötaja tahab ehk küll suuremat garantiid, kui see summa, et loobuda töökohast ja proovida ise - sellele lisanduvad ka ettekanded jm. abi investorite poolt. Siiski ei ole esimese ringi idee raha tagasi teenida, vaid ingelinvestorid ei soovi isegi mitte osalust loodavas ettevõtmises. Ingelinvestorid ei ole eurofondide bürokraatide laadsed - selle asemel, et kontrollida reaalsuse vastavust algsele plaanile, saavad nad aru, et esialgsed plaanid enne esimesi katsetamisi ja minimaalset kogemust selle projektiga on väga suvalised; idee arenduse käigus, teostamise ajal, võivad nende toetatud äriplaanid muutuda tundmatuseni (Paul Graham, investor).
  
• Teisel ringil on järgi jäänud murdosa esialgsetest katsetajatest - ülejäänutest osa proovib uuesti, teised lähevad tööle. Summad on suuremad, aga edutõenäosus samuti.
• Järgmistel ringidel hakkavad investorid ostma firmadesse osalust, kusjuures firmade loojad müüvad seda nii, et teenida tagasi nii palju raha, et isegi nende osaluse kasum oleks suurem, kui selle algse osaluse väärtus, mille nad investoritele andsid. Siin on jällegi vaja täpseid arvutusi - firmad lükkavad investeerimise edasisi ringe võimaluste piires edasi, et nende loojate kätte jääks suurem osa osalust.

Üks number, mida investeerimisel arvestatakse, on see, kui palju teenib nende investeering raha tagasi võrreldes selle summaga, mis algselt sisse pandi. Seega ei ole investeerimine heategevus, vaid äri - eetilised, arukad ja ideaalidega investorid on ärimaailma üks väärtuslikumaid varasid ja kõigile on kasulik, kui nad suudavad iseenda sissetulekuid võimalikult suureks ajada. Pikaajalise traditsiooniga kapitalistlikes maades on selline tõug välja kujunenud ja nende ülesanne on lükata hoogu sisse uutele ettevõtmistele. Tähtis on, et sellise investori käes olev raha hulk oleks väga suur; et palju raha koonduks väheste hästi valitud inimeste kätte, kes on võimelised seda maksimaalselt kasumlikult tööle panema. Sellised investorid võivad tegelda ka vahetu heategevusega, aga nagu ülaltoodud skeemid näitavad, teatud protsendi ulatuses, mitte kogu oma rahaga. Need on inimesed, kelle elukutse, kutsumus ja oskus on anda inimestele õngesid, kellele töökohad annaks kalu.

Koolisüsteem

Vaadeldes eelmist osa on näha, et teatud hulk ringe on puudu. Ingelinvestorid investeerivad inimestesse, kes on ilmselt juba paarkümmend aastat elanud, õppinud ja jõudnud selleni, et olla võimeline käima välja hea idee ja selle teostama. Järelikult on sellele eelnenud veel investeerimisringe.

Esimese ringi investeering on haridussüsteem koos lastetoetustega. Siin võetakse maksimaalne risk - investeerides absoluutselt kõikidesse sõltumata nende annetest ja eeldustest -, ent ka kasumlikkuse aste on maksimaalne. Kasumlikkuse astet võib mõõta hariduse (olgu siis kooliharidus või iseõppimine) omandanute ja selle mitteomandanute töövõime järgi - inimese teenistus, kes on omandanud hariduse, ületab tuhandetes kordades kolmeaastase lapse teenistuse või sellise inimese teenistuse, kes ei oska lugeda ega saa aru lihtsatest tööks vajalikest asjadest. Inimene, kes ei ole omandanud mingisugust haridust ega viiteid selleks, et ennast ise harida, jääb ilmselt töötuks, tekitades riigile tõenäoliselt väikest kahjumit - inimene, kes on selle omandanud, teeb tööd ja on suure osa väiksemate ja suuremate kasumite allikas ja alus. Haridussüsteemi piiramine - olgu siis maksejõu, klassi või muude parameetrite alusel - vähendab riigi kui terviku kogutoodangut oluliselt, seega on esimese ringi investeeringute hulgas kahtlemata võimalikult hea hariduse pakkumine. Seega - haridusse investeerimine ei ole heategevus, vaid väga kõrge kasumlikkusega investeering. Enamuse firmade kasvukiirus on märksa väiksem, kui seitsme kuni üheksateistkümne või pisut vanema lapse kasvukiirus. Järgmised investeerimise ringid ei ole võimalikud nende puhul, kellel ei ole kirjaoskust, elementaarseid matemaatikateadmisi ja mingisugust eriala. Koolisüsteemi ringile eelneb lastetoetuste ja perede toetuste süsteem, kus sisuliselt tehakse eimillestki midagi ning seejärel minnakse jälle kõrgele riskile - laps võib jäädagi töötuks või muutuda alkohoolikuks, ent siiski tehakse maksimaalse riskiga investeering ja jagatakse tema kasvamiseks raha. Seda investeeringut tegemata jäävad rahast (tootmise produktidest) ilma ka võimekad lapsed, kelle kasutegur hilisemas elus võib olla võimalikust sadu kordi väiksem või kes ei sünnigi. Seega on riigi jätkusuutlikkuse aluseks haridussüsteem, mis on tootmise ja majanduse oluline komponent - ning väga väikses osas heategevuslik organisatsioon.

Pensionäride, invaliidide ja teiste rahastamine

Järgi jäävad küsimused, miks rahastada pensionäre ja invaliide. Ärilises mõttes on tegemist motivatsioonisüsteemiga - motiveerimaks inimest, tekitades temas usaldust töö- ja elukeskkonna suhtes, on loodud kohustuslikud kindlustussüsteemid.

Esimene kindlustussüsteem, pensioniamet, ei ole midagi muud, kui tugevamate äriettevõtete tuntud strateegia - töötajatele jaotatakse iga tööaasta, tulemuse või muu põhjal osalust firmas, kus nad töötavad. Pensionisüsteem motivatsioonisüsteemina täidab mitut rolli: inimene hakkab rohkem hoolima riigist kui tervikust; tal tekib usaldus töökeskkonna suhtes ja ta ei otsi nii suure tõenäosusega ebaausaid rikastumise viise, millega tagada enda toimetulek võimalike haiguste ja nõrkuse puhul. Tõhus pensionisüsteem muudab keskealised, täies elujõus ja võimete tipul olevad inimesed lojaalseteks kodanikeks, kes teavad, et neile makstakse osa palka praegu ning osa hiljem süsteemi poolt, mis suudab vastu panna inflatsioonile ja muudele teguritele, millele üksikinimene raha panka pannes naljalt vastu ei saa. Seega eelistab inimene kindlasti elada efektiivse pensionisüsteemiga riigis - sellise investeeringu kasumlikkust on raske hinnata väikest peost-suhu äri ajaval inimesel, kes lähtub sisuliselt klassikalisest lihtsast mänguteooriast; siiski on seda väga selgelt näha, kui rakendada korduvate mängude teooriat, mis vastab elule märksa paremini. Sestap, erinevalt paljudest väikestest ettevõtjatest, kes ei suuda eriti ette mõelda ning püüavad oma töötajatele pakkuda minimaalselt hüvesid ja ei hooli enda mainest - ettevõtted, mille valdava enamuse käekäik ei ole riigile kuigivõrd oluline ja mida seega ka arenenud riikides eriti ei toetata ega tagant lükata, aga millel ei lähe tavaliselt väga hästi ka siis, kui seda tehakse -, tagavad paljud suuremad ja korralike kasumitega firmad enda töötajatele palju tulevikku suunatud mugavusi - jagavad mingil määral tervisekindlustust, firma osalusi ning muid vahendeid, et töötaja saaks firmast kasu lõigata ka peale sealt lahkumist (mis paneb ta oma tulemustele pikemalt ette mõtlema) ja tunneks, et loob endale osalust struktuurist, mis ta teeneid õigesti hinnata suudab. Selliseks ettevõtteks on ka riik, mis peab pikalt ette mõtlema, parimaid töötajaid ligi meelitama ning sisuliselt tegema nii seda, mida äriettevõte, kui ka seda, mida hoolekandeasutus.

Teiseks, invaliidid ja puudega lapsed. Järjekordselt peab riik maandama riske, mis võivad inimeste elusid hävitada ilma, et need inimesed selleks ise midagi teeks. Sama moodi, nagu politsei peab inimesi kaitsma teiste inimeste eest, peavad sellised struktuurid teda kaitsma õnnetuste eest, mille süüdlasi on raske leida, aga milles ei saa süüd ka otseselt selle inimese kaela ajada. Inimene, kes on piisavalt arenenud - ja just selliseid riigid, ennekõike majandused, otsivadki - tahab küll palju teenida ja head ettevõtluskliimat, ent ta tahab ka maandada riski. Minnes börsile, tahab ta teenida palju raha, aga ei taha kaotada kõike oma raha - ja seega peab riik hoolitsema selle eest, et laste saamine, töö tegemine ja öösel pargis jalutamine, millest kaks esimest on pea kohustuslikult vajalikud ja viimast inimesed siiski meelstasti arvestavad, ei kujutaks endast kõrge riskiga ettevõtmisi. Kuna laste saamine ja töötamine on majanduse jaoks olulised näitajad, peab majandus tagama selle, et nende tegevuste risk oleks minimaalne - pakkudes, jällegi, kõikvõimalikku abi nende teostamisel. Laste saamine, evolutsiooniliselt, ei ole inimese eralõbu (milleks ellujäämisinstinkti ehk pidada saaks) vaid üheselt ja suures osas just nimelt sootsiumi ja liigi kui sellise ellujäämisele suunatud instinkt. Muutes selle instinkti realiseerumist keerukamaks, ei rünnata mitte ainult lapsevanemaid, vaid rünnatakse riiki.

Siiski tuleb arvestada, et hoolimata kõigest on majanduse põhifunktsioon hoida majandust käimas ja maandada majanduslikke riske. Majanduse tulemuseks peab olema heaolu, ennekõike majandajatele ning seejärel ka teistele, kes majandamist just ei takista või sellest meelega kõrvale ei hoia - ent selline heaolu eeldab majanduse toimimist. Majandusspetsialistid peavad ennekõike jälgima, et majandus toimiks, ning olema majanduse efektiivsed advokaadid - neile saab ka andeks anda eksimusi haridussüsteemi ning kindlustatuse tähtsuse hindamisel, ehkki nendelgi asjadel peavad olema efektiivsed advokaadid; majanduse kindlad sektorid, nagu äri, eeldavad spetsialiste, kellele sellised teadmised oleks silmaringi mõttes kasulikud, ent kes peavad ennekõike kaitsma majanduse toimimist ja jätkusuutlikkust, mis on kõikide ühine huvi, kes tahavad tarbida majanduse produkte. Seega ei saa majandus olla üdini eetiline, vaid peab väga tõhusalt kaitsma majanduse enda huvisid - ja äri peab kaitsma ärihuve, olles majanduse väike, aga oluline osa, ilma milleta muu muutuks küllaltki mõttetuks. Majanduse ülejäänud osad, nagu haridus- ja motivatsioonisüsteem (vanadus- ja tervisekindlustus) peavad samuti tõhusalt toimima ja seega peab tippastme majandusjuht - minister või olulise riigiasutuse töötaja - olema laiema silmaringiga ning mitte piirduma äriga. Ärimees, samas, peaks ärihuve pidama peaaegu tähtsamaks, kui kõike muud, ja äriinimeste nurinat seaduste kallal tuleb sama tõhusalt arvestada, kui kõigi teiste omi - teades, et kui ta äri tõesti laiali laguneb, siis muutub ülejäänud pirukajagamine naeruväärseks etenduseks, mis varem või hiljem kokku kukub. Majanduse juhid, samas, ei tegele ainult äri ja ekspordiga, vaid arendavad kõike - arendavad lapsi ja soodustavad nende sündi teades, et riigile on need tulevased ettevõtted ja ettevõtmised sama tähtsad, kui olemasolevad; soodustavad kohaliku turu firmade tegevust teades, et enamik ekspordifirmasid on alustanud siinselt turult ning jälgivad, et ekspordifirmadel oleks võimalik teenida hiigelkasumeid ja investeerida suures ulatuses, ent jälgivad ka seda, et need hiigelkasumid ei muutuks viletsa maksusüsteemi tõttu riigi jätkusuutlikkuse seisukohalt mõttetuteks - sest kes ei taha toetada üldist heaolu ja kogu kupatuse toimimist, võiks oma hiigelkasumeid teenida omaette metsas, kellegagi suhtlemata.

Motivatsioonisüsteemi oluline osa on ka palkade õiglane differentsieerimine. Tähtis on, et minimaalsed palgad, mida saavad mõistlikult pingutavad inimesed, tagaks neile piisava heaolu, et soovi korral öelda, et maailm on ilus koht ja ega neil rohkem vaja ei olegi; tähtis on ka see, et ambitsioonikad inimesed, kelle peal majandus sisuliselt töötab - ilma nendeta liiguks asjad kiiresti allamäge - ja kes tahavad õppida, vastata väljakutsetele ja lahendada probleeme, teeniks seda rohkem, mida rohkem neist puudu on ja mida suurem nende vastutus ja kasu riigile. Riik peab näitama ka seda, et tehes kordades rohkem tööd ja saades tuhandetes kordades paremaid tulemusi, näiteks avastades midagi, mille tõttu tõuseb miljonite elukvaliteet (kes seda ju otseselt rahas kinni ehk ei maksa) oleks võimalik ka isikutel endil teenida sadu kordi suuremaid sissetulekuid. Sellised inimesed ei saa pirukast suuremat tükki või ebaõiglaselt suur tükki, vaid küpsetavad ise seda pirukat ning kui neile tundub, et kõik, mida nad küpsetavad, võetakse ära ja jagatakse korruptantide, poliitikute, vaeste ning kavalpeade vahel laiali, jättes neid endid ikka samasse seisu, siis varem või hiljem saab neil kõrini - ilmselt nad ei lõpeta ära oma pirukaküpsetamist, küll aga lähevad sinna, kus seda on parem teha või hakkavad mässajateks või vaikseteks õõnestajateks, suunates oma loovjõu majanduse asemel majanduse kriitikale. Majanduse kriitika on hea, kui majandus on sassis, ent parem oleks hoida majandust nii, et seda kriitikat ei ole vaja. Tõhus ja arenenud motivatsioonisüsteem on iga suurte kasumitega firma edu alus - ja kõik, kes nurisevad selle kallal, et toetused on väiksed, investeerimiskliima halb ning haridus puudulik, on häiritud ühest või kahest asjast: kas siis piruka halvast jagamisest ja/või sellest, et keegi seda pirukat korralikult ei küpseta. Kui küpsetada korralik suur pirukas, on jagada märksa lihtsam - aga pagar, kellel ei ole kodus leiba, hakkab hoopis kingsepaks ja jätab ka kõik teised leivast ilma.

Kokkuvõte

Majandus, seega, ei ole lihtsalt äri, nagu usuvad äärmuslikud parempoolsed, ega ka mitte pirukajagamine, nagu tundub radikaalsematele vasakpoolsetele. Kes ei pinguta, et pirukat küpsetataks, võiks eemale hoida selle jagamisest - ja kes ei arva, et seda tuleks jagada efektiivselt, selle küpsetamisi ei olegi väga vaja toetada. Üht ei ole ilma teiseta ning mõlemal on oma huvid, mis on tähtsad - ja loomulik on ka see, et pirukaküpsetajad küsivad üsna kindlalt ning ilma piinlikkustundeta kõige suuremat tükki pirukast; loomulik ja põhjendatud on ka see, et need, kes hakkavad küpsetama aastakümnete pärast, lõpetasid küpsetamise aastakümneid tagasi või on saatuse tahtel küpsetamiseks vajalikest annetest ilma jäetud, saaksid nii palju pirukat, et elu nautida; loomulik on see, et kelles on kadedus ja viha nende vastu, kellel on rohkem pirukat ja kes seda küpsetavad, peavad olema maha surutud, vahel ka relvadega - sest elu nautimine kadeduse ja viha korral on tõesti raske, isegi kui seda pirukat tegelikult neile nii vähe ei olegi; loomulik on ka see, et pirukaküpsetajad ise tahavad suuri tükke pirukat ja tõeliselt häid leivalabidaid. Leivalabidad, jällegi, tuleb jagada neile, kes oskavad ja tahavad palju head pirukat küpsetada - nii mõnigi kord on näha, et leivalabida räägib endale välja keegi teine, rõhudes aususele ja võrdsusele, kellele ei ole mingit leivalabidat vaja anda, isegi kui ta tunneb ennast tõeliselt ilmajäetu ja repsresseerituna ilma leivalabidata.

Eesti riigis on palju intensiivseid probleeme nii piruka küpsetamise, leivalabidate hankimise, piruka jagamise kui pirukavaraste küllusega. Siin on vaja ära kuulata kõiki pooli ning saada aru, et kõigil on põhjust teisi kiruda ja kõik teevad seda veel natuke rohkem, kui põhjust olekski.

Rikkuse ebaühtlase jaotumise vajadus

“We are not without accomplishment. We have managed to distribute poverty equally.” – Nguen Co Thatch, Vietnamese Foreign Minister.

Mainin veel ühe põhjuse, mis artiklisse panna ununes, miks on vaja ka hiigelkasumeid teenivaid investoreid. Eeldame esiteks, et raha tootmine ei ole ainult paberi liigutamine, vaid see on protsess, mille käigus tekib reaalset väärtust (toitu, tehnikat ja kõike muud, mida tegelikult vajavad kõik need, kes räägivad, et neil on vähe raha). Teiseks on raha tootmine selle mujalt maailmast juurde toomine (saates siis mujale maailma vastavalt kaupu).

Esiteks, vaatleks kahte parameetrit inimeste puhul:
1. Nende kasumlikkus - üks inimene toodab aastas 5% kasumit iga krooni pealt, mis tal on; teine toodab 40%; kolmas jääb 10% kahjumisse või kulutab endale antud raha ära ja küsib uut.
2. Nende käes oleva raha hulk.
3. Kui suurt raha nad suudavad ise hallata ja kasumit tootma panna - reeglina ei suuda üks inimene väga suurte summadega nii hästi opereerida, kui sellistega, mille suurus vastab tema oskustele, haldussuutlikkusele ja huvidele, aga ka ambitsioonidele.

Kui nüüd selle inimese käes, kes suudab toota kasumit 40%, on 100 miljonit (ja ta suudab seda kasumit toota) ja viie teise käes käes, kes suudab toota kasumit 5% aastas, on igalühel miljon, siis:
* 40% kasumi tootja teenib aastaga 40 miljonit.
* Viis teist teenivad aastaga kokku 250 tuhat.

Kui olukord oleks vastupidine - kõigil neist oleks 17.5 miljonit -, mis on võrdne jaotus, siis:
* 40% kasumi tootja teenib aastaga 7 miljonit.
* Viis teist teenivad kokku 4 miljonit 375 tuhat.

Oletame, et maksudeks läheb sellest kõigest 50%:
* Esimesel juhul läheb maksudeks 20 miljonit. See teenitud 17 miljonit, mis rikkurile kätte jääb, suunatakse sinna, kus see toob kõige rohkem kasumit - ehk siis parimatesse äridesse. Kedagi ei peaks segama asjaolu, et see rikkur jääb nende äride omanikuks või osanikuks ega ka see, et ta peab mõne suure peo maha (kui kõik kuus teeniks palju, peetaks kuus sellist pidu).
* Teisel juhul läheb maksudeks 6 miljonit. Rikkur investeerib 3.5 miljonit kõige parematesse kohtadesse ja see tähendab, et ülejäänud raha investeeritakse halvemini, mis juba mõne aastaga tähendab väga suurt kahju võrreldes teise juhuga.

Maksud suunatakse õiglaselt ja efektiivselt (ütleme nii) majandusse tagasi - kas siis koolisüsteemi või mujale - ning aastate pärast on kõigi olukord parem.

Pean silmas - isegi vaestele on kasulik, kui palju raha on nende väheste käes, kes oskavad majandada. On ka muid argumente, mis alati ei räägi suuremate teenistuserinevuste kasuks, ent mina võin üheselt öelda üht: kui mul oleks enda investeerimisoskuste juures (mis on praktilises elus väga madalad, kuna mul ei ole teatud iseloomujooned tugevalt arenenud, kuigi ma valdan teooriat) olnud 18 aastaselt tagasi reaalse mittemillegi asemel nt. 5 miljonit, siis oleks ma tollaste tulemuste asemel - rentida tagasihoidlik kontor ja teha aeglaste arvutite peal kõvasti tööd ja mitte väga head müüki, lõpuks loobuda - olnud hoopis teised tulemused - üürida väga tasemel kontor, osta väga head arvutid, paigutada raha veel mujale ja teha umbes sama viletsat müüki ja pidades natuke kauem vastu. Kogemuse väärtus oleks sama, aga raisatud raha oleks teisel juhul palju suurem. Selles viimases olen ma praegu veendunud, nii et see jutt on ka minu enda pihta ning kogemusega põhjendatud. Asi ei ole kunagi olnud, vähemalt minu valdkonnas, selles, kui palju mul raha käes on - asi on selles, kuidas aastatega oskused paranevad ja tõsiste lolluste hulk väheneb, raha kulub alati umbes nii palju, kui palju seda on (ja selle viimase poolest erinen ma inimesest, kes majandab praktikas väga hästi). Nii et ma eelistan, et selline raha oleks kellegi teise käes ning usun, et mulle on vaja mingeid teatud kindlaid summasid - mitte rohkem ega vähem -, mida ma oskan arukalt paigutada ja kasutada, et midagi toota. Ja muidugi eeldab see väga head investorit, kes ei anna mulle rohkem ega ka kindlasti mitte vähem, kui see number, kui ma peaks mingit raha kuskilt taotlema :) Ja sellel investoril endal peaks olema väga palju raha, et üldse oleks võimalik seda niiviisi efektiivselt paigutada. Ma oleks riigis, kus oleks sellised investorid tavalised, isegi rohkem rahul, kui juhul, kui ma sama palju raha lotoga võidaks, kui muidu sellel investoril oleks - võib-olla pisut vähem, aga ka närvikulu oleks väiksem. Ja seega ma ei räägi seda juttu mingil sellisel põhjusel, et tahan ise rikkaks saada vms. - mul ei ole rikkuse vastu absoluutselt mitte midagi, aga ma usun, et teatud strateegiad on kõigile kõige paremad ja need ei tähenda võrdseid palku ja võrdset kohtlemist väga erineva töö ja motivatsiooni eest, kuigi need peaksid tähendama kindlustatust ja turvatunnet paljudele.

Ühesõnaga: rikkuse võrdne jaotamine oleks edevus ja populism - hukatuslik edevus ja populism. Edevus nende inimeste poolt, kes seda nõuavad; populism poliitikute poolt. Kes üldse raha taotlevad, peavad vaatama asju ja haakuma laiemalt - kuigi ka poliitikud ei tohiks mingit nullsotsialismi taga ajada, sest ka see on majanduslikult ebaefektiivne ja jabur (moraali üldse mainimata).