Kuidas panna pealkirja?

Olen sellele viimased paar nädalat mõelnud - blog.tr.ee keskkonnas on see ilmselt oluline küsimus, kuigi varem pole ma sellest kunagi huvitunud. Samas, kui kirjutad keskkonnas, kus ei pruugi lugejaks olla ainult need, kes sind niigi teavad, siis on see oluline. Kuna näen tihti teemat "pealkirjata" - hullemal juhul avaneb neist pealkirjaga tekst, mille pealkiri on pandud boldis teksti algusesse -, siis tahtsin kirjutada. Et mida mina healt pealkirjalt ootan.

Pealkirjastamine peaks vastama kahele nõudele:

• Et sinu artiklit loeks need, kellele see on suunatud - ennekõike need, kes sõnumit ka kasutaks
• Et loetaks ka sinu järgmist artiklit

Seega on see seotud sisuliselt korduvate mängude teooriaga, kui minna mänguteoreetiliseks (ja seda ma kindlasti ka teen - mänguteooria laieneb väga keerukatele matemaatilistele mudelitele, mille uurimiseks mul pole olnud aega ja vähesemal määral ka sellistele keerukatele mudelitele, mille uurimiseks mul on olnud aega, ent praktikas on vaja ennekõike lihtsaid mängupuid).

Et täidetud oleks mõlemad punktid, peaks artikkel olema hea - sisukas ja oluline.

Et sinu artiklit loeks need, kellele see on suunatud

Artikleid on erinevaid, nii ka pealkirju. Erinevad võimalused, millest osadele pealkiri võiks vastata:

• Informatiivne, võtma artikli sisu võimalikult hästi kokku - juhul, kui kõik saab ära öelda ühe lausega ("Ameerikas oli lumetorm"), siis tuleb seda võimalust ka kasutada. Artikkel ise peaks teemat siis laiendama. Uudiste puhul on see parim formaat.
• Emotsionaalne, puudutama mõnda punkti, mis on seotud tugeva emotsiooniga - ja samas mitte nii teravalt, et see lugeja selget mõistust häirima hakkaks. Näiteks - pealkiri võib pakkuda puändi, mille artikkel ise lahendab. Artikkel, mis esitab väite, millega lugeja ei nõustu ja mis tekitab temas terava vajaduse kas vihastada või kaasa rääkida - kõige tähtsam on kummutada rohkem või vähem levinud väärarusaamu olulistes küsimustes või pakkuda uudseid vaatenurki neile. Teravate valupunktide lahendamine on sotsiaalselt oluline, lahendusi "müüa" saab ennekõike valupunkte puudutades - sellisel juhul jõuab tekst nendeni, kellele see on mõeldud. Aga - mida teravam on pealkiri, seda lõplikumalt, veenvamalt ja kindlamalt peaks artikkel küsimuse ka lahendama, väite tõestama, vastasel korral kruvib see üles konflikti.
• Temaatiline - tihtipeale uurivad lugejad sama teemat, kui tegu ei ole ei uudise ega valupunkti lahendamisega, vaid näiteks uudsete vaatenurkade ja küsimustega, siis võib pealkiri olla temaatiline. Selline pealkiri, paratamatult, seab sihtgrupiks intelligentsed lugejad, kellel on isiklik sügavam huvi sellise teema vastu.
• Metafoor - kui artikli teema ei ole ühemõtteliselt selge, siis võiks ka pealkiri olla metafoorne.
• Mittetemaatiline - kui artikkel on kunstiline või mõttekäik, mille sisu ei taheta alguses avaldada (et oleks huvitav või asi täidaks oma eesmärgi), siis on hea ka pealkiri stiilis "Aga mis siis, kui..." või "Uitmõte" või tegelikult misiganes - võimalike lausete ruum on väga lai, kõikidele neile võiks olla oma koht.
• Pealkiri ei tohiks olla ropp, labane vms. - kui sihtgrupiks ei ole väga labased inimesed. Tuleb arvestada, et vähegi intelligentse inimese jaoks kaotavad triviaalsed roppused kiiresti igasuguse köitvuse (lihtsad, äraleierdatud) ning intelligentne inimene jõuab need teemad reeglina enda jaoks ammendavalt ära lahendada - enamus roppusi on habemega naljad. Samuti on paljud roppused põhjendamatult agressiivsed või levitavad destruktiivseid sõnumeid. Seega, peaaegu kindla reeglina ei ole mõtet panna habemega pealkirju.
• Pealkiri peaks olema suunatud inimestele, kes artiklit ei loe. Sõnum tuleks edastada mittelugejale - pealkiri, mis sobib nii lugeja, kui mittelugeja jaoks, on parim. Seega võib pealkiri tsiteerida head klassikut või pakkuda ise midagi sama head välja - ja mänguruum on siin väga lai. Suunatus inimesele, kes artiklit ei loe - sõnumit, mida ei taheta edastada, ei tohiks pealkiri ka siis kanda, kui artikkel selle ümber lükkab (eeldame, et selle väärus ei ole triviaalne, kui keegi üldse kirjutama vaevub).

Et loetaks ka sinu järgmist artiklit

..peab see muidugi olema sisukas, ent mis puudutab pealkirja:

• Pealkiri ei tohi olla eksitav, artikkel ei tohi jätta puänti lahenduseta ning kui pealkiri on temaatiline, peab seda kindlat teemat ka süvitsi käsitlema - ilmselt kõige parem on alustada sissejuhatusega esimeses lõigus, kokkuvõttega teises, seejärel minna detailsemaks ja lõpetada ühelauselise kiirkokkuvõttega, mis meenutaks artikli alguses öeldut - sellisel juhul jooksevad otsad kokku.
• Artikkel ei tohiks teemast laiali valguda - kuigi, kui teema ise on laialivalguv, võiks ka pealkiri seda olla. Parematel artiklitel on siiski (autori jaoks nähtavalt) üks kandev teema, mida saab väljendada metafoori, tsitaadi või kokkuvõttega.
• Pealkiri ei tohiks olla parem, kui artikkel - lööva pealkirjaga igava artikli promomine kahandab autori väärtust kümnenda või kahekümnenda artikli paiku juba püsivalt, see on nagu usalduse kaotus. Pealkirja kvaliteedid - headus, agressiivsus, teema, optimism, pessimism, igavus - peaksid vastama artikli sisulistele kvaliteetidele, pealkirja tähemärkide vahel olev essents peaks olema just see, mida leiab ka artikli ridade vahelt (kui viimast just varjata ei püüta).
• Pealkiri ei tohiks määrida artiklit kaela. Iga müüv pealkiri, mille taga ei ole ostetavat teemat, vähendab autori väärtust - näitab, et tema huvi on raisata lugeja aega, esineda esinemise enda pärast või saada mingit naudingut lihtsalt sellest, et teda loetakse. Autoril peaks olema mingisugune mission statement, missioon - miski, mis on talle hetkel oluline. Loomulikult võib see olla igapäevateemaline, näiteks selgitada lugejale, kuidas teha paremat piimakokteili või vältida uppumist - igaljuhul on parem, kui artikkel tuleb siirast soovist midagi parandada-arendada ja mitte siirast soovist kirjutada üks artikkel ja paista sekundiks silma või saada x inimest seda lugema. Lisaks teemade esitamisele ja rääkimisele, suhtumise kujundamisele ümbritsevasse, kujundab artikkel suhtumist autorisse - kas tal on midagi öelda või ei ole. Pigem vähem ja paremini, kui rohkem ja halvemini - ilmselt on igaühel üht koma teist öelda, aga oodake ära need hetked, kui see on ilmselge, et teil tõesti on öelda ja see öeldav on täpselt see. Et te olete teinud endast sõltuva, et see öeldav ka võimalikult hästi välja selgitada, läbi mõelda, läbi analüüsida - et keegi ei saa kohe midagi triviaalset ja kummutavat vastu öelda. Aga kui ei ole öelda - parim pealkiri väljendab, et midagi öelda ei ole, aga lihtsalt tuju natuke kirjutada. Mis selleski halba.

Artikli esimene lõik omab pealkirjaväärtust

Artikli esimese lõigu algus seostub pealkirjaga - artiklite puhul, mis on esiküljel, on see sama moodi nähtav. Lugeja võib ja ei pruugi seda lõiku näha - ta võib kasutada külgpaneeli (blog.tr.ee) keskkonnas. Juhul, kui on tõenäoline või kavatsuslik, et artikkel mõnele esiküljele satuks, siis tuleks esimene lõik kujundada samadest printsiipidest lähtuvalt, millest lähtub pealkiri - sealhulgas peaks see lõik olema lühike.

Artikli formaadi puhul võib arvestada ka järgmisega - lugeja võib lugeda diagonaalis lõikude esimesi sõnu/ridu või teksti otse alampealkirjade all, kõige tõenäolisemalt loeb ta paksus kirjas alampealkirju. Need täidavad lõikude suhtes samu ülesandeid, mida pealkiri artikli suhtes - püstitavad teema, puändi või metafoori. Siiski ei pea need ilmtingimata lõike kokku võtma.

Reeglid on selleks, et neid rikkuda

Nii ongi. On olemas olulisi asju, mida ei tasu rikkuda - need ei ole reeglid. On reeglid, nagu siin tekstis toodud - ja need on ainult selleks, et neid rikkuda. Võtta teatavaks ja unustada. Võib-olla lugeda teinekord uuesti, aga ilmselt rändab oma mõte veel kaugemale ...ma usun, et pealkirjadest saaks rääkida veel päris palju, need moodustavad ju terve maailma.

Igaljuhul mittereegel, mida rikkuda ei tasu niisama lihtsalt: pealkirjad on tähtsad!

Ja märksõnad, mis seostuvad pealkirjadega:
Positiivsed: informatiivne, täpne, lööv, müüv (positiivsemast vähemoluliseks)
Negatiivsed: eksitav, mittemidagiütlev