Vana idee copypaste...
Fakt on see, et Eesti edukaks muutmiseks ei ole niivõrd tähtis, et need asjad, mida siin tehakse, oleks tõhusad vahendid äris või tootmises. Tähtis on, et vajalikud teadmised seda oleks - ja siin on üks suuremaid potentsiaale arvutimängud, sest mänguprogrammeerija peab tegelema visuaali, füüsika, heli ning reaalajas programmeerimise probleemidega. Playtechi mängud siin ei konkureeri, need on teine sektor (loterii), seega oleks oluline suund just Quake'i jms. laadsed mängud - pluss on see, et 10-18 aastased programmeerimishuvilised reeglina just sellest huvituvadki, kuna iga programmeerija tahab ennekõike teha asju, mida ta ise ka potentsiaalselt kasutab või mis on võimalikult high-tech. Mängude puhul on olemas ka suur ja kasumlik turg - palju suuremate rahadega, kui veebi puhul. Mänguprojekte saaks valikuliselt rahastada nii, et arendada nendes osalevaid programmeerijaid - kõik mänguprojektid, nii palju, kui see riigist sõltub, võiks tagasi lükata, kui need ei sisalda vähemalt ühte olulist oskust, mida saaks tootmises ja finantsis hiljem kasutada. Mängudes on ka algelised tehisintellektid, mis on eriti oluline aspekt, sest need on näiteks autojuhtimissüsteemide lihtsamad eelkäijad.
Mida mängudes on vähem, on statistiline analüüs. Kuskilt tuleb ka sinna vajalikud oskused saada ja ennekõike on see ikkagi finantssektor, mis on meditsiinist märksa odavam üles ehitada - finantsasutused kui sellised on olemas ja vaja on, et nad Eestist telliks võimsate lahenduste komplekteerimist. Ise nullist kirjutada ei ole esialgu mõtet, alguses tuleks komplekteerida seda kõike olemasolevast, so. tekiks vastav IT sektor, seejärel tekivad neil ka üksikud asjad, mida Eestist sisse tellida, mitte välismaal - ise võiks nad võtta olemasolevad analüüsisüsteemid ja komplekteerida neist lahendused konkreetsetele meie finantssektori probleemidele; näiteks riik oleks alustuseks sobiv sihtgrupp tänu eelarveprobleemidele. Tuleb teha paindlik analüüsisüsteem erinevate riigi rahavoogude efektiivsuse suhtes - kuna riik ei ole otseselt äriasutus, ei saa pakkuda ehk kõike, mida äri puhul, ent on võimalik analüüsida iga üksikut rahavoogu ja selle seoseid kõikide muude rahavoogudega; näiteks koostada modellatsioone, et mis võiks juhtuda, kui kuskilt konkreetne raha ära võtta (et oleks teada selle raha saajate kulutamisharjumused, kõikvõimalikud maksud jm. rahavoogude suunad ning saaks muuta numbreid ja vaadata, mis juhtub). Selline riiklik modellatsioon oleks Eesti tingimustes praegu oluline innovatsioon - sh. ka Euroopa kontekstis. Kusjuures Eesti turu täielik kaardistamine ei ole nii keerukas, kui mõne muu riigi oma. Sinna võib sisse viia ka muid kaalutlusi, nagu haigestumised jms. eri sissetulekute korral, töövõime muutused ja vanused - siiski saab küllaltki autentseid tulemusi ka ilma selleta. Börsi ja pankade osas on samuti olemas võimalused pakkuda tarkvaralist tuge - sisuliselt ei ole mõtet ilma sellise tarkvarata enam börsile minnagi (ma olen paar õpikut lugenud sellest vallast).
Statistilise analüüsi osas on vaja ka just seda osa, mis paremini meditsiini võimaldaks laieneda. Need kogemused tekiks, kui analüüsida erinevaid sotsiaalseid mustreid ning leida tõenäosusi, et toimuvad teatud sündmused - nagu mõne linna elanikkonna vähenemine vms. -; siin on Eesti miinus kergelt see, et neid näidiseid ei ole piisavalt palju, on mingi väike hulk aleveid, mis ei huvita eriti kedagi. Siiski on peale finantssektori analüüsi vähemalt programmeerijate tase oluliselt tõusnud - rõhutades just seda, et tuleb kasutada valmiskomponente nende lahenduste tegemisel ja sellest võib areneda välja ka võimekus konkurentsivõimelisi originaalkomponente teha, aga aluseks võetud teekide ja komponentide ise tegemine ei ole üldse oluline sektoris tõhusaks muutumisel ja neid ei saagi siinsete ressurssidega nii suures ulatuses teha. Oluline on see, et suudetaks olemasolevate vahendite pinnalt reaalse elu jaoks rakendusi luua.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar