Dünaamilise pensionisüsteemi mudel

Üks osa pensionisüsteemist oleks seotud osalustega - parimad firmad jagavadki oma töötajatele osalusi, ent see võiks olla kohustuslik:

• Iga firma töötajad saaksid iga kuu osalust vastavalt oma palganumbrile.
• Esimestel töökuudel oleks see osalus null, kui tegu ei ole tähtajalise töölepinguga, seejärel tõuseks sujuvas kaares, kuni esimese aasta lõpus on maksimumi lähedal ja teise aasta lõpus maksimumis.
• Nende osalustega ei kaasneks võimalikke rahalisi kohustusi firma ees.
• Teatud protsent (näiteks pool) selliselt saadud osalustest ei oleks ostetav ega müüdav, vaid läheks pensionifondi. Alles vanaduspõlves saaks pensionifond seda järk-järgult müüa inimese nõusolekul.
• Teatud protsent ei oleks müüdav esimestel aastatel - täisosa müüdavast osalusest muutuks müüdavaks alles kümne aasta lõikes, sidudes inimese huvid pikemalt firma kasumlikkusega.
• See osa osalusest, mis ei ole ostetav ega müüdav, ei oleks ka pärandatav ega päritav - inimese surres läheks see osaluste maksustamisena kirja, vähendades seda protsenti osalustest, mis osanikelt iga kuu ära võetakse.
• Osalusi jaotataks võrdeliselt palganumbritega, mis tähendab, et kõikide palkade korraga tõstmine ei mõju osanikele halvasti.

Samal ajal toimuks osaluste maksustamine, mis tähendab, et iga osanik kaotaks enda osalust:

• Osaluse kaotus oleks lineaarne - protsentuaalne - ja mitte astmeline.
• Iga aasta maksustataks näiteks 1% kõikidest osalustest - maksustamine võiks olla väiksem pensionifondidesse paigutatud osalustelt, mis peaksid võimaluste piires jääma püsiväärtuseks - tasuks elu jooksul tehtud töö pikaajaliste viljade eest.
• Osaluste jaotamine võiks olla seda suurem, mida rohkemates firmades on selle omanikel osalusi (osaluste koguväärtus), vastavalt nende osalusprotsentidele konkreetses firmas. Tankismi vältimiseks ei saaks osalusi laenutada - see, kelle nimele osalus on kirjutatud, võiks selle sõltumata igasugustest lepingutest alati jäädavalt endale võtta.
• Osaluste jaotamine võiks olla firma esimestel tegevusaastatel oluliselt väiksem, kui hiljem - nii palju, et firma alustajate eelispositsioon ei oleks liiga suur. Siiski peab see eelispositsioon olema piisavalt tugev, sest just firma rajajad panevad aluse hilisemale hüvangule.
• Vähemusosanike osaluste kokkuost ei oleks enamusosanike õigus, nagu see on praegu.
• Seadus peaks tagama pankrott-uus-firma tsüklite mittetoimivuse, kandma osalused eelmistest ettevõtetest sellisel juhul üle (näiteks vastavalt osalusprotsentidele eelmises ja loodavas firmas). See tähendaks, et firmade vähemusosanikud peaksid oma osalusi väiksel määral endistele kaastöötajatele jagama, kui loovad väikseid firmasid.

Sellise süsteemi mõjud:

• Inimesed oleks motiveeritud töötama parema tulevikuperspektiiviga, väikestes alustavates ettevõtetes.
• Töötajad oleks rohkem vastutavad firma üldise ja pikaajalise käekäigu eest.
• Töötajad oleks motiveeritud tegema firmadele kasulikke otsuseid.
• Firmade vahel, mis jagavad osalusi, oleks suurem võrdsus.
• Firmad, mis jagavad osalusi, ei kulutaks raha nende tagasi ostmiseks.
• Töötajad oleksid rohkem vastutavad firmade maine kujundamise ning firmasisese korruptsiooni väljajuurimise eest, mis on üks osaluse jagamise põhjuseid ka praegu.
• Kehtiksid kõik kasud firmale, mille tõttu praegu osalusi jagatakse.
• Eesti börs elavneks, tekiks laiem teadlikkus ja huvi börsi kui sellise toimimise suhtes.
• Pensionisüsteem muutuks tugevamaks ja motivatsioon töötada väärtustloovatel, pika perspektiiviga töökohtadel suureneks oluliselt.

Võiksid tekkida ka sektoreid koondavad kindlate sektorite maksutulu fondid, milles samuti sektori töötajatele vastavalt palgale osalusi jaotataks; see pakuks pikaajalist tasu sektori kui sellise arendamise eest, sealhulgas endistele töötajatele - vanur, kellel on firmades osalused, jääks oma sektori huvitatud kaastöötajaks, mainekujundajaks ja innovaatoriks ka pensioniealisena, võib-olla ka töötaks võimalusel edasi.

Osaluse jaotamist võiks mingil kujul rakendada ka tagantjärele, samuti osaluse jaotamist "tsunftis", millele võiks jaotada kõikide sektori firmade osalust. Sest endiste töötajate loodud väärtus siiski hoiab asja elus ja kasvab pidevalt, mitte ainult lapsed ei ole see, mis inimesest jääb!