Teemal "Euroametnikud: lennukeeld võis olla viga"

The greatest mathematicians like Archimedes, Newton and Gauss have always been able to combine theory and applications into one. - Felix Klein

Lugesin artiklit teemal "Euroametnikud: lennukeeld võis olla viga" ja nõustun üldiselt kommentaatoritega, et sellel teemal ei saa öelda "võis olla viga" - kindlasti on see oluline asi, mida tulevikus silmas pidada (teha täpsemaid modellatsioone ja teste), aga antud juhul see ei olnud viga selle informatsiooni pinnalt, mis olemas oli.

Võimalik, et modellatsioonid tehti ad hoc meetodil, kuna puudus vastav ootus või kogemus, aga siiski oli antud juhul nendega arvestamine kindlasti õige.

Mis kõlas naeruväärsena, oli selgitus, et asi oli "tõenäosuslik" või sellele tuginemine. Ilmaennustus ei olegi midagi muud, kui tõenäosuslik - mõne päeva lõikes peab tihti paika, nädala lõikes võib ka paika pidada, kahe nädala lõikes juba tihtipeale ebatäpne ja pikemalt naljalt keegi ei ennustagi väga detailselt. Kui näiteks lennuki alla kukkumise tõenäosus on 1%, siis 2000 lennukist kukub alla ca. 20 tükki. Ja seda üsna konsistentselt.

See, et ilmaennustus on tõenäosuslik teadus, on samas tõestatud - või vähemalt üsna üheselt näidatud. Ilm ei sõltu mitte nendest mõnestsajast või mõnesttuhandest faktorist, mida ennustajad arvestavad, vaid absoluutselt kõigest, mis Maal ja selle ümbruses toimub - miljarditest faktoritest. Matemaatikaharu, mida kutsutakse "kaosematemaatikaks", annab sellele selgituse (eriti tänu oma ajaloole). Nimelt ei saagi paljudest keerukatest paralleelses vastastikmõjus olevatest süsteemidest koosnevaid süsteeme väga täpselt ennustada, eriti mitte lineaarsete modellatsioonide abil - ja igasugune ilmamodellatsioon on selles mõttes lineaarne, see järab alati välja paralleelsuse, mis on selle väikseimates ühikutes ning paljud erinevad seosed, mis tegelikult toimivad. Aga see ei ole veel põhjus tormihoiatusega merele minna.

Sama moodi nende lennukitega seonduvad modellatsioonid - pigem karta, kui kahetseda siinkohal.

Asi, millele kommentaariumis väga ei viidata, on see, et ka reaalsed testid reaalsete lennukitega oleksid ainult tõenäosuslikud - kui kontrollida olusid lennukiga, mis lendab kell 15:00, siis sellest saadav info oleks ainult tõenäosuslik lennuki kohta, mis lendab kell 17:00. Ja arvutimodellatsioonid, kui need on hästi tehtud, on vähem tõenäosuslikud.

Ainus kindel asi, mis annab kindlad tulemused, oleks kõik lennud tegelikult teha - sellisel juhul saaks kindlalt öelda, kui paljud neist katastroofiga lõppesid. Aga see oleks tagantjärele tarkus. On kaks võimalust - teooria ja tagantjärele tarkus. Praktikat kui katse-eksituse meetodit saab rakendada ainult tavapärastes ja mitte väga olulistes situatsioonides, mujal tuleb siiski rakendada teooria praktikasse rakendamist - ehk siis modelleerida kõige võimsamate olemasolevate vahenditega ja võtta tulemusi arvesse. See on oluliselt parem, kui mitte midagi. Ja teatud asjades, paraku, jääb teooria alati tõenäosuslikuks - ja praktika alati üliriskantseks.

Ja selle kõigega ei taha ma ümber lükata praktilist väidet, mille artikkel esitab - võib-olla oleks tulnud neid lendusid oluliselt vähem ära jätta ehk siis ainult seal, kus risk oli reaalne.